3-11-2463 Kohtumäärus Pärnus 14.novembril 2011.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud kirjalikus menetluses läbi R. R’i taotluse riigi õigusabi saamiseks t e g i k i n d l a k s: 03.10.2011 esitas R. R Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks olles selles märkinud, et õigusabi on vajalik tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse probleemikirjelduses toob isik välja, et soovib õigusabi seoses Lääne Prefektuuri vastu esitatud kaebusega talle 2010 aastal tekitatud majandusliku- , tervise- ja moraalse kahju tekitamise nõuetes. Põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik, märgib isik: „olen töötu ja antud hetkel on minu sissetulek 0 euro” ning, et „ise ei tunne nii hästi seadust ning vajan juriidilist abi“. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks pidas taotleja talle 250 000 krooni (15 977.91 euro) suuruse kahjunõude hüvitamist. R. R on esitanud ka taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotleja 1 kuu netosissetuleku moodustab elukaaslase töötasu näol saadav igakuine sissetulek 300 eurot. Vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on kokku umbes 269.70 kuni 324 eurot. Kohus on seisukohal, et R. R’i taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et R. R taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses seoses Lääne Prefektuuri poolt talle 2010 aastal tekitatud varalise ja mittevaralise kahju, kokku summas 240 000 krooni, hüvitamise nõude esitamisega. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning sama seaduse § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi samuti juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. R. R taotleb oma kaebuses nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraliseks kahjuks on kaebaja loetlenud:
- a)kahju Lääne Prefektuuri arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes viibimisest ja
- b)politseiametnike kaebajat alandavast käitumisest. Tekitatud moraalset kahju tekkimisliikide kogumis on R. R algselt pidanud hindamatuks, seejärel aga täpsustanud selle suuruseks 11 000 eurot. Varaliseks kahjuks loeb R. R tema L vallas, P tn asuva korteri kööki ülemisest korterist 24.05.2010 väidetavalt valgunud veest tekkinud kahjustuste likvideerimiseks tehtud parenduste ning selleks kulunud töö ja materjalide maksumust hinnas 4 158.50 eurot. Nimetatud varaline kahju tekkis R. Ri hinnangul seetõttu, et politseinikud keelasid uputust põhjustava naabri ust veetorustiku kinnikeeramiseks maha lõhkuda ning ei võimaldanud tal jääda oma korterisse koristama uputuse tagajärgi, toimetades ta selle asemel politseiasutusse. Peale selle tuleb printsiibis varaliseks kahju alla paigutada ka kaebaja raudus käsi hoidmisest väidetavalt tekkinud tervisekahjustuse väidetavad ravi- ja sõidukulud avaldaja poolt esitatud summas 867.141 eurot. Kuigi kohus on oma 11.11.2011 määruses riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamise kohta tuvastanud R. Ri maksejõuetuse (kuue kuu sissetulekud on olnud kokku 1 100.36 eurot ehk keskmiselt 183.39 eurot kuus ning seda oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse juures) kui esmase eelduse riigi õigusabi saamiseks tuleb tähele panna, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Antud juhul ongi tegemist kaebusega, mille eduperspektiivid ka menetlusse jäänud mahus lähtuvalt kaebuse väidete madalast tõendatusest politseiametnike kaebajat alandava käitumise ja tervisekahju osas (näiteks on käeraudade 24.05.2010 kasutamise tagajärgede kohta esitatud 28.06.2011 saatekiri kirurgile käsnade (?) eemaldamiseks ja tõend 20.10.2010 neuroloogi poole pöördumisest, mis kas oma sisu või sündmusest möödunud suure ajavahemiku tõttu ei pruugi üldse olla seotud kaebaja kirjeldatud traumaga) on vähesed ega paku juba seetõttu erilist avalikku huvi. Siinjuures on oluline märkida, et varalise kahju nõue Lääne Politseiprefektuuri vastu kaebaja kasutada olnud korteri köögi veekahjustuste parandamiskulutuste hüvitamiseks on R. Rile 11.11.2011 kohtumäärusega tagastatud selle ilmselge perspektiivituse tõttu. Ehkki tagastamata on kaebaja raudus käsi hoidmisest väidetavalt tekkinud tervisekahjustuse väidetavate ravi- ja sõidukulude kui varalise kahju nõue Lääne Politseiprefektuurile avaldaja poolt esitatud 867.141 euroses väärtuses on ka see taotlus eespool toodud asjaoludel väheperspektiivne ja kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks on ilmselt vähesed. Sellisel juhul aga vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 5 samuti riigi õigusabi ei anta. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 471 lg 2, RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 6 ja § 15 lg 8 kohtunik m ä ä r a s: 1. Jätta R. R’i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamise päevast arvates Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Aivar Koppel, halduskohtunik 2