Jätta hagi rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Hageja nõue ja seda põhistavad tõendid AK esitas tsiviilasja 2-10-58246 menetluses 10.06.2011 vastuhagi, paludes kohtul tuvastada, et AK ei põlvne temast. Kohus võttis 14.06.2011 määrusega AK hagi AK vastu põlvnemissuhte puudumise tuvastamiseks menetlusse. 20.09.2011 määras kohus asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiisi. Ekspertiisiaktist 11E-GE0987 17.10.2011 nähtub, et tõenäosus, et AK on AK bioloogiline isa, on 99,999999994 %. Isaduse tõenäosuse arvutamiseks on kasutatud isaduse indeksit võttes eelnevate hinnangute (muud olemasolevad andmed, mitte DNA-l põhinev informatsioon) suhtes 1:1 (on isa/ei ole isa). Ekspert andis arvamuse, et AK isadus AK suhtes ei ole välistatud ning AK saab väga suure tõenäosusega olla AK bioloogiline isa. Kohus selgitas 3.11.2011 istungil ekspertiisil saadud arvamust. Hageja avaldas, et ta nüüd tõepoolest teab, et ta on AK isa. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et ta pole kunagi kahelnud selles, et hageja on kostja bioloogiline isa. Hagist loobuda või hagi tagasi võtta hageja ei soovinud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab asja arutamise põhjal, et hagi tuleb rahuldamata jätta. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Registripäringu kinnitusel on hageja kantud kostja isana kostja sünnidokumentides (sünniakt nr XXX). Laps on sündinud hageja kooselust lapse emaga (so kostja seadusliku esindajaga). PKS § 92 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. 2 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.10.2011.a. määrus tsiviilasjas 3-2-1-78-11 selgitab isiku õiguslikku huvi isaduse tuvastamise vastu. Isaduse tuvastamise otsustab kohus mh mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Seega saab mees esitada isaduse tuvastamise hagi, kui tal on selleks õiguslik huvi. Mehel ei ole isaduse tuvastamise hagi esitamiseks õiguslikku huvi eelkõige juhul, kui lapse isa on juba seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud või kui mehe suhtes on jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud, et ta ei ole lapse isa. Muudel juhtudel on mehel enamasti õiguslik huvi isaduse tuvastamiseks olemas. Kolleegium möönab, et isaduse kohtus tuvastamise regulatsiooni eesmärgiks on eelkõige tagada lapse isa kindlakstegemine juhul, kui muud perekonnaseaduses sätestatud võimalused on end ammendanud või kui soovitakse kindlust, et lapse isana saab seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud mees, kes on ka tegelikult lapse bioloogiline vanem. Seega saab isaduse tuvastamise hagi esitada eelkõige mees, kellel on huvi tuvastada, et ta on lapse isa (positiivne tuvastushuvi). Samas ei saa mehe tuvastushuvi välistada ka juhul, kui tal on soov tuvastada, et ta ei ole lapse isa (negatiivne tuvastushuvi). Kuigi üldjuhul on mehel negatiivne tuvastushuvi eeskätt juhul, kui tema isadus on juba kindlaks tehtud, ning sellisel juhul on mehel õigus isadust vaidlustada, võib mehel erandina olla negatiivne tuvastushuvi ka siis, kui tema isadust ei ole küll seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, kuid ta soovib saada kinnistust, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem. Kohus, andes hinnangut kogutud tõenditele, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu arvates on kaalukaima tõendiga seda liiki asjas tuvastatud väga suure tõenäosusega (99, 999999994 %), et hageja on kostja bioloogiline isa. Ta on ka lapse sünniaktis nr XXX kantud kostja isana. Kohus on DNA analüüsi tulemuste põhjal, mis kajastuvad eksperdiarvamuses, veendunud, et hageja on kostja bioloogiline isa. Seepärast ei olegi kohtul võimalik teistsugust otsust teha. Menetluses ei ole leidnud tõendamist vastupidine, st pole kogutud ühtki niisugust tõendit, mis lubaks kahelda hageja isaduses kostja suhtes. Poolte menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda
Raivo Einula 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.