, kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioonis) § 14 lg 1 ja § 19 lg 1 ja 3 ning 4 alusel mõista kostjalt hageja kasuks 31405 krooni 81 senti ja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ja § 1041 alusel mõista kostjalt hageja kasuks 241645 krooni 33 senti, kokku mõista hageja kasuks kostjalt välja 273 051 krooni 14 senti. Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu XXX. XXX kinkisid hageja vanemad talle eluruumi (vallasasjana) Tallinnas, XXX, mille hageja pantis koheselt AS-le BIG. XXXsõlmis hageja BIG AS-ga pandi kustutamise ja ALG Liisingu AS-ga müügilepingu, mille alusel üheaegselt pandi kustutamisega võõrandas kõnealuse eluruumi (vallasasjana) ALG Liisingu ASle. 10.11.2003 kanti Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX sisse Tallinnas, XXX asuv korteriomand ALG Liisingu AS omandina. XXXsõlmiti müügi- ja asjaõigusleping, mille alusel ALG Liisingu AS müüs nimetatud korteriomandi AS-le Sampo Liising, kes andis selle liisinglepingu alusel hageja abikaasa, s.o kostja JK(siis P ) kasutusse. Sama lepinguga kanti kinnistusregistrisse ka omandiõiguse ülekannet tagav eelmärge 2 2-09-57819 hageja tolleaegse abikaasa JK(siis P ) kasuks. Harju Maakohtu XXX jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-06-28718 poolte abielu lahutati. Ühisvara üheaegselt lahutusega pooled ei jaganud. Kuni XXX olid pooled tasunud liisingumakseid hageja pangaarve kaudu kokku 62811,61 krooni eest. Pooled leppisid kokku, et pärast abielu lahutamist jätkab hageja AS-le Sampo Liising liisingmaksete ülekandmist tingimusel, et pärast korteriomandi lõplikku väljaostmist vormistatakse see hageja omandiks. Vastavalt sellele suulisele kokkuleppele jätkaski hageja oma lahusvara arvelt liisingmaksete maksmist, tasudes 21.12.2006 kuni 30.08.2007 30 331 krooni 33 senti. XXXmüüsid hageja ja kostja ära endale ühisomandina kuulunud kinnistu Harjumaal Kose vallas. Kinnistu müügihinnaks oli 1 480 000 krooni Sellest kostja osa, so ½ e 740 000 kr kanti tema pangaarvele. Hageja tasus enda osast (mis oli samuti ½ e. 740 000 kr) lisaks muudele maksetele 211 314 kr AS-le Sampo Liising vaidlusaluse korteriomandi liisinglepingu ennetähtaegseks täitmiseks. XXXvõõrandas AS Sampo Liising korteriomandi kostjale, kes 15.02.2008 selle omanikuna kinnistusraamatusse sisse kanti. 19.12.2008 võõrandas kostja sama korteriomandi oma tütrele ZZ, kusjuures korterile seati kostja kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus. Hagejale sai selgeks, et kostja oli tema heausklikkust ära kasutades jätnud talle heastamata nii ühisvara osa, s.o ½ abielu ajal kõnealuse korteriomandi liisingmaksetest 31405 krooni 81 senti (62811,61:2) ning saanud temalt pärast abielulahutust alusetult tema poolt tehtud liisingmaksetena 30331 krooni 33 senti ja liisinglepingu lõpliku väljaostusummana 211 314 krooni. Kuna kostja keeldub hagejale vabatahtlikult hüvitust maksma, soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja ½ abielu ajal tehtud liisingmaksetest e. 31 405 krooni 81 senti tema osana ühisvarast ning pärast abielu lahutamist kostja poolt hagejalt alusetult saadu 241 645 kr 33 s (liisingmaksetena 30331 kr 33 s ja korteriomandi lõpliku väljaostusummana 211 314 kr). Hageja esitas 05.09.2011 oma seisukohad kostja 30.12.2010 vastusele (tl 185186). Nimetatud seisukoha kohaselt ei ole kostja pole oma väidet selle kohta, et pooltele kuulunud XXX talu kinnistust Kose vallas Harjumaal oli ühisvaraks 41%, millegagi tõendanud ja see ei vasta tegelikkusele. Isegi kui kostja väide oleks olnud tõene, siis erastati maa vallasasja (hooned) juurde ostueesõiguse alusel ja pooled on nende enda esitatud kinnistamisavalduste alusel ½ ja ½ kaasomandi omanikena 18.01.2003 kinnistusregistrisse kantud. Kõik kostja vastuses loetletud liisingu- ja laenukohustused, mis võeti ja täideti poolte abielu kestel, olid nende kui abikaasade ühised kohustused ja ei oma tähtsust, kelle nimel laenu võeti ja kes abikaasadest seda tasus. Kostja esitas vastuväite pärast abielu lahutust hageja poolt AS Sampo Pangale tasutud liisingmakse eest tagasinõutavale summa kohta. Kostja on arvamusel, et hagejal on alust nõuda mitte 31 405,81 krooni, vaid 15 702 krooni e ½ summat, sest teise poole tasumine oli hageja enda kohustus. Ilmselt on tegemist kostja inimliku 3 2-09-57819 eksitusega – 31 405,81 krooni, mida hageja kostjalt nõuab, on ½ hageja poolt abielu kestel liisingmaksetena tasutud 62811,61 kroonist. Kuna pärast abielulahutust hageja poolt juba lahusvarast maksetena tasutud 30 311 krooni 33 sendi võrra rikastus alusetult AS Sampo Liisingult korteriomandi saanud kostja, siis seda summat on hagejal õigus nõuda kogu ulatuses. Sama laieneb ka lõplikule korteriomandi väljaostusummale 211 314 krooni KOSTJA VASTUS HAGILE Kostja ei tunnistanud 30.12.2010 kohtule saadetud kirjalikus vastuses (tl 112117) tema vastu esitatud nõuet Kostja leidis, et ta ei võlgne hagejale ühisvara arvelt mitte midagi ja XXXühisvaraks olnud talu müümisel korraldasid pooled oma ühisvara jagamisse puutuva lõplikult. Selle tehingu sõlmimise järel ei jäänud kostjale mingeid rahalisi või varalisi kohustusi hageja ees, kuivõrd selle tehinguga pooled tasusid kõik abielu jooksul enamasti hageja initsiatiivil võetud laenukohustused, mida pooled olid võrdsetes osades kohustatud abielu ajal tasuma, kuid mille tasumisest hageja tegelikult osa ei võtnud. Hageja on jätnud kohtule esitamata osa asjassepuutuvaid dokumente, mis annavad õige ja moonutamata pildi poolte varade ja kohustuste suuruse ja hageja osa kohta selles. Kostjal oli enne abielu kolmetoaline korter aadressil Tallinn, XXX, mis oli tema lahusvaraks. Kostja müüs korteri 15.07.1996, saades selle eest 110 000 krooni. Sellest rahast tasus ta XXXkäsirahalepingu alusel XXX talu müüjale 80 000 krooni. Talu hind oli 135 000 krooni. 80 000 krooni moodustab 135 000 krooni kroonist 59,25 %, ümmarguselt 59 %. Järelikult moodustus talu ostmisel mitte kogu ulatuses abielu ühisvara, vaid ühiseks varaks sellest oli üksnes 41 %. Kostjal on õigus sel ajal kehtinud
lg 2 p 3 kohaselt oma osa suurendada, kuivõrd ühisvara on omandatud tema lahusvara arvelt. Puuduoleva ostuhinna maksmiseks võeti 02.08.1996 ühine laen 50 000 krooni Balti Kindlustuse As-lt. Nagu sel ajal oli kombeks, ostis Balti Kindlustuse AS (sel ajal reaalosadeks jagamata ½ mõttelise osa) XXX talu hooned enda nimele ja vastavalt kokkuleppele pidi omandiõigus üle antama JP ja IR pärast võlasumma tasumist Vahepeal olid pooled omandanud abielu ajal XXXasuvast majavaldusest 4/5 mõttelist osa ning see müüdi XXX200 000 krooni eest. Sellest rahast tasuti laen Balti Kindlustuse AS ees ning XXXsõlmiti leping, millega Balti Kindlustuse AS andis omandiõiguse JP ja IR üle. XXX võeti talu tagatisel uus laen AS-lt Laenuekspert. Laenu võtmise põhjuseks oli hageja soov arendada äritegevust. Laenu asus tasuma JPainuisikuliselt, kuna see on võetud talu tagatisel. Hageja tasus samal ajal korteril lasuvat liisingukohustust ALG Liisingu ees. Liisingumaksete tagasimaksmisega jäädi hätta ning XXXsõlmiti talu võõrandamisleping AS-le Hansa Liising ja sellega koos liisingleping nr. XXX XXX138 253 krooni saamise kohta AS-lt Hansa Liising, millega tasuti laen AS-le Laenuekspert ja kustutati pant. Saadud summast kustutati selleks ajaks kogunenud võlgnevus ALG Liisingu ees. Liisinguvõtjaks vormistati IR, 4 2-09-57819 kuna võetud raha kasutati tema korteril lasunud võlakohustuse tasumiseks. JP oli selle laenu käendajaks. XXXvõõrandas AS Hansa Liising XXX talu tagasi IRile ja JP, kuid kuna IR oli liisinguvõtjana jätnud liisingumaksed tasumata, sõlmitakse uus laenuleping nr. XXX, XXXjuba JP. XXX sõlmitud liisinglepingu ja Ego kaardi refinantseerimiseks summas 9209 eurot, ja kinnistule seatakse hüpoteek. Laenulepingu nr. XXX järgset kohustust asub täitma JP ainuisikuliselt vastavalt poolte kokkuleppele, kuivõrd selleks ajaks on laenuga koormatud ka XXX korter ning IR kohustuseks jääb siis tasuda laenukohustus, mis lasub korteril. Poolte abielu lahutati XXX. Sel ajal sõlmisid pooled kokkuleppe, et kui IR on võimeline tasuma XXX lasuva laenukohustuse Sampo Panga ees, siis jääb korter talle, JP jääb aga talu, millest 59 % on omandatud tema lahusvara arvelt ning millel sellel ajal lasus samuti laenukohustus Hansapanga kasuks, mida tasus JP. IR ei olnud võimeline tasuma korteri liisingumakseid. JP saadeti korduvalt hoiatusi ja meeldetuletusi ja lepingu lõpetamise hoiatusi. XXXtasutud võlgnevuse 13 650,99 krooni tasus tegelikult kostja oma tuttavate kaudu, andes hagejale sularaha, kuna hagejal selleks raha ei olnud. Kuivõrd aga ka järgmine - 2006 juunikuu makse, jäi tasumata ja korteris elas sel ajal IR haige ema, siis nõustus JP realiseerima XXX talu, et likvideerida mõlemad laenukohustused, nii Hansapanga kui ka Sampo Panga ees. Leping sõlmiti XXXXXX omandati IR poolt tema vanemate kinkena XXX, kuid koos kinkelepinguga sõlmiti korteri pandileping AS-ga BIG, kust IR algatusel võetakse laenu XXX sõlmitud laenulepingu nr. XXX, alusel 150 000 krooni. Laen on väidetavalt vajalik IR äri eesmärgil. IRei suutnud AS-le BIG laenu tagastada ja võõrandas XXXkorteri ALG Liisingule. Niinimetatud iseenda korteri liisinglepingu sõlmimisele tüüpiliselt on liisingusummaks, mille kustutamise kohustus jääb liisinguvõtjale, see osa ostusummast, mis makstakse ostja (ALG Liisingu AS) poolt välja pärast lepingu sõlmimist. Selleks summaks on lepingu järgi 138 025 krooni, mis makstakse ASle BIG laenulepingu nr. XXX kustutamiseks ja 22 657 krooni, mis kantakse üle müüjale, kokku 160 682 krooni krooni. Selle tehinguga loobub hageja oma omandiõigusest korterile ning see ei moodusta ka perekonna ühisvara. Liisingumaksetega ALG Liisingule jäädi hätta ning XXX sõlmitud lepinguga võõrandas ALG Liising korteri AS-le Sampo Liising, kusjuures liisinguvõtjaks sai nüüd JP. Ostuhinnast 350 000 krooni tasutakse liisingujääk ALG Liisingule kokku 282 261 krooni ja veel kolmandale isikule – OÜ BT VR(IR poeg) võla katteks 67 390 krooni. Korteril lasuvaks krediidisummaks on kokku 389 719 krooni krooni. Pooltel olid abielu ajal võetud laenukohustused pankade ees, mis kokku moodustavad 533 057 krooni. Kostja poolt esitatud tõenditest ilmneb, et laenukohustused olid suuremas osas võetud hageja initsiatiivil ja tema vajadusteks. Järelikult oli ka hagejal kohustus neid laenukohustusi täita.
lg 1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel.
lg 1 kohaselt ühisvara jagamisel loetakse abikaasade osad võrdseteks nii ühise vara 5 2-09-57819 kui ka varal lasuvate kohustuste osas. Pärast abielu lahutamist jäi mõlemale abielupoolele tasumata laenukohustus – hagejale Sampo Liisingu ees ja kostjale Hansapanga ees. Kostja hindas need kohustused praktiliselt võrdseteks seetõttu, et korteril lasuv varaline kohustus oli võetud eranditult hageja enda initsiatiivil ja tema enda vajadusteks ning ka seetõttu, et talu omandati suures osas kostja lahusvara arvel. Kui hageja oleks täitnud oma kohustused AS Sampo Panga ees samamoodi, kui seda tegi kostja AS Hansapanga suhtes, oleksid poolte varalised õigused hageja arvestuse kohaselt võrdsustunud ning hagejal oleks tõepoolest tekkinud õigus saada endale osa võrdse osa ühisvarast. Kahjuks aga hageja oma varalisi kohustusi täita ei soovinud. Kostja leiab, et kuivõrd poolte kohustused olid ühetaolised, siis hageja poolt AS-le Sampo Pank pärast poolte abielu lahutamist tasutud liisingumaksetest pool oli hageja enese kohustus ning tal oleks alust nõuda kostjalt üksnes poole summa hüvitamist suuruses 31 405,81:2 = 15 702 krooni. Kostja kinnitab, et tegelikult maksis XXXvõlgnevuse suuruses 13 650,99 krooni tema. Järelikult jääb kostja poolt tasumata kohustuseks 2051,91 krooni. Samas ei võtnud hageja osa AS-le Hansapank laenumaksete tasumisest, mida kostja kogu aeg tegi suuruses 24 018,47 krooni, millest pool on 12 009,23 krooni. Järelikult see osa kuulub tasaarvestamisele hageja osaga laenukohustusest Hansapanga ees, mille tasumisest ta pärast abielu osa ei võtnud. kostja oma laenukohustust täitis, aga hageja mitte. Seega leiab kostja, et hageja poolt pärast abielu lahutamist AS Sampo Liisingule tasutud osamaksete väljanõudmiseks kostjalt seaduslik alus puudub. XXXtalu võõrandamislepingu sõlmimise momendiks oli tasuma krediidijääk AS Sampo Liising ees 211 314,61 krooni. Sellest laenu jäägist oli hageja enda kohustuseks pool s.o. 105 657,30 krooni, järelikult nõude enammakstud kohustuse hüvitamiseks võiks ta esitada suuruses 105 657,30 krooni. Kostja leiab, et see summa kuulub tasaarvestamisele järgmiselt:
) § kohaselt rakendatakse enne 01.07.2010 kehtinud
sätteid. Vastavalt Perekonnaseaduse (
) § 14 lg 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara.
lg 1 kohaselt abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.
Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.
lg 1 kohaselt võib ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
lg 3 sätestab, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel.
lg 5 kehtestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.
lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist.
lg 3 alusel abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
lg 4 kehtestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele 9 2-09-57819 abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte ühisvarasse kuuluvate asjade omandit muuta ei tule, pooled aktsepteerivad asjaolu, et XXX korteriomandi omandas pärast abielu lahutamist kostja. Käesolevaks ajaks ei kuulu poolte omandisse (ei ühisomandisse ega ainuomandisse) ühtegi vaidlusalust eset. Pooled vaidlevad selle üle, kas ühisvara sai poolte vahel abielulahutuse järgselt jagatud või mitte. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas XXXasuv kuulus pooltele võrdsetes osades ja kas sellest johtuvalt sai nimetatud kinnistu müügist hageja rohkem raha, kui talle pidanuks kuuluma, sellest järelduvalt vaidlevad pooled selle üle kas kostjal on tasaarvestuse nõue hagejale tulenevalt asjaolust, et hagejale jäi ühisvara rohkem, kui tema panust arvestades oleks talle pidanud kuuluma. Kohus leiab, et hagi TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus tuvastas, et kuna abielu kestel ei olnud abikaasade omandis XXXkorterit, ei kuulunud see ka ühisvara hulka. Küll aga kuulus ühisvara hulka nimetatud korteri liisingulepingust tulenev kohustus tasuda liisingumakseid. Ei hageja ega ei kostja ole esitanud tõendeid, tõendamaks, kellele pidi jääma XXXkorter, hageja on vaid paljasõnaliselt kinnitanud, et pooltevahelise suulise kokkuleppe kohaselt pidi korter temale jääma. Seega oli tegemist ühisvarasse kuuluva kohustusega, mida pärast abielu lahutamist täitis üksi hageja. Harju Maakohtu Registriosakonna Tallinna registrijaoskonna kinnisturaamatu väljavõttega (tl 11) on tõendatud, et XXXkorter võõrandati XXXkostjale. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma SEB konto väljavõttega (tl 28-30) ja P IR , MP ja KP, Aktsiaseltsi Hansapank ja Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank vahel XXX sõlmitud lepinguga tasunud AS Sampo Liisingule ja JP vahel XXX sõlmitud XXX korteriomandi liisingulepingu nr XXX täitmiseks pärast abielu lahutamist 241 645,33 krooni (millest 211314 krooni tasus XXXsõlmitud lepingu p. 3.3.5 kohaselt hagejale tasutava raha arvel XXXXXX I asuva kinnistu ostjad MP ja KP. AS Sampo Panga maksenõuded kostjale kinnitavad asjaolu, XXX AS-ga Sampo Liising sõlmitud liisinglepingu pooleks oli kostja, kuid mitte seda, et kostja oleks ise seda lepingut isiklikult täitnud. 10 2-09-57819
lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks.
lg 2 on sätestatud ammendav loetelu ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise alustest.
lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Kohus ei tuvastanud
19 lg 2 täheldatud abikaasade osade võrdsusest kaldumise aluseid, mistõttu jagab kohus ühisvara võrdseteks osadeks. Kostja väited selle kohta, et kogu AS Sampo Panga võlgnevuse kostja kohustuseks olev osa kuulub tasaarvestamisele hagejale võrreldes temale tegelikult ühisvarast kuuluva osaga müügihinnast väljastatud suurema osaga ning sellega seoses on ka see hageja nõue alusetu, ei ole millegagi tõendamist leidnud. XXX korteri müügi dokumendid ja JP ja JR XXX sõlmitud käsirahaleping ei tõenda üheselt asjaolu, et XXX asuv talu ei kuulunud abikaasadele ühistes osades. Kohus asub seisukohale, et
lg 2 täheldatuid abikaasade võrdsusest kõrvalekaldumise vajadust pidanuks tõendama kostja, kostja aga seda ei ole teinud. Kostja poolt välja toodud asjaolud, mille kohaselt tasus ta väidetavalt hageja majandustegevusega seotud ja perekonnaga mitteseotud kulude eest või hageja isiklike kohustuste täitmiseks, pole millegagi tõendatud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ei ole võimalik välja lugeda asjaolu, et kostja oleks täitnud hageja isiklikke, abikaasade ühisvarasse mittekuuluvaid kohustusi. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja poolt esitatud pangakonto on panga poolt kinnitamata ja sellele on tehtud juurdekirjutusi, mis seavad esitatud pangakonto usaldusväärsuse kahtluse alla. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja esitatud tasaarvestus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 jäävad hagilises abieluasjas kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus ei pea vajalikuks kirjutatud reeglist erandit teha. Raivo Einula 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.