Obsah (6)

§ 187§ 407§ 162§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-59469 Tsiviilasi Eest

§ 187lg 6).

Asjaolud 23.03.2011 jõustunud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas 15.03.

1. a otsusega nr 1-11-3381 tunnistati Siim Vaikne (isikukood *) kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi seoses 08.05.2010 tervisekahjustuste tekitamisega * (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise ja kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele SA Läänemaa Haigla ja Käina Tervisekeskus OÜ poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 13 101,65 krooni (837,35 eurot), mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. Samast juhtumist tingituna on kannatanule väljastatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt töövõimetusleht nr * kestusega 08.05.2010 kuni 17.05.2010, mille alusel haigekassa määras ja maksis ajutise töövõimetuse hüvitist summas 805 krooni (51,45 eurot) ja Käina Tervisekeskus OÜ poolt väljastatud töövõimetusleht nr * kestusega 18.05.2010 kuni 21.06.2010, mille alusel haigekassa määras ja maksis ajutise töövõimetuse hüvitist summas 10 871 krooni (694,78 eurot). Kokku kahe töövõimetuslehe alusel on haigekassa kandnud kulusid summas 11 676 krooni (746,23 eurot). Seega on haigekassa kostja poolt kannatanu vastu toime pandud õigusvastase teo tagajärjel kandnud rahalisi kohustusi ehk saanud kahju kokku 24 777,65 krooni (1583,58 eurot). 31.07.2011 saatis Haigekassa kostjale tähitud kirjaga ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS Eesti Post tähitud kirja tagastanud ei ole ja AS Eesti Posti postisaadetiste jälgimise elektroonilise lahenduse andmetel on kostja Siim Vaikne ettepaneku kätte saanud 02.08.
2. 05.12.2011 esitas Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Siim Vaikne (edaspidi kostja) vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks 1583,58 eurot välja mõista. 13.12.
3. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 14.12.
4. a. KOHTU SEISUKOHT 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 05.12.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostjale on hagi koos kirjaliku vastuse nõudega isiklikult allkirja vastu üle antud 14.12.
2. a. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1583,58 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks 15.03.
3. a kohtuotsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-11-3381 /tlk 4-6/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 7/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 8/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 9/; raviteenuste arve seeria * nr * /tlk 10/; töövõimetuslehe nr * /tlk 11/; töövõimetuslehe nr * /tlk 12/; hageja ettepaneku kostjale kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 13-14/ ning e-postiga kostjale saadetud e-kirja /tlk 15/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. 3 Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Siim Vaikne’lt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista 1583,58 eurot. Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4