2-10-62972 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2011 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Ts

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) Swedbank AS-i kasuks.

1. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Välja mõista PM(M ) menetluskulud 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot Swedbank AS-i kasuks.
3. Välja mõista PM(M ) menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot Swedbank AS-i arveldusarvele nr 227000000016, märkides selgitusse: „Swedbank hagi PM vastu, maksekorraldus osaline tagastamine“.
2. Riigilõivu tagastamine saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. 2-10-62972 Edasikaebamise kord Kohtuotsus peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsus jõustub
3. detsember 2011 kell 11.
4. kuna pooled on loobunud Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
6. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (

) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär

1. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.
2. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
3. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv hagi esitamisel 639,12 eurot (10 000 krooni). Kuna hagejale tagastatakse pool riigilõivu riigi arvelt, siis selle võrra väheneb kostjalt väljamõistetav menetluskulu ning kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulu summas 319,56 eurot (5 000 krooni) vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg
5. Juhindudes TsMS § 630 lg-st 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
6. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 3 hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 319,56 eurot, mis on tasutud 14.12.2010 maksekorraldusega nr 13075, kogusummas 639,12 eurot (10 000 krooni) Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „PM,14-DEC-10,hagiavalduse esitamine.“. Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Maire Lukk kohtunik 2