← Eesti

2-11-12757/14

Obsah (5)§ 317§ 187§ 162§ 1741§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-12757 Tsiviilasi,

§ 317

lg 1 toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu 1

(2)tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 131,01 eurot väljamõistmise nõude, millest 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 76,69 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 6,39 eurot ametlikes teadaannetes kuulutuse avaldamise eest tasutud riigilõiv.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 131,01 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.