lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 25-27), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 11.oktoobril 2011. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut 2
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi R. K. vastu 6 048, 80 euro ja
alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (4739, 91 eurolt ) alates 04.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,069% päevas. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 19.aprillil 2010 sõlmitud laenulepingust summas 74 163, 41 krooni, intressimääraga 25% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 25.10.2010 kostjale ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 09.11.2010 ja hoiatusega võlgnevuse kustutamata jätmise korral lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest. Lepingu kohaselt on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, hinnakirjaga kehtestatud suuruses, milleks on EKP intress+ 7% aastas ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas. Lepingu intress oli 25% aastas ning viivisemääraks on alates 22.02.2011 0,069% päevas. Seisuga 03.10.2011 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6 048,80 eurot, sh põhiosa 4 739,91 eurot, intress perioodi 16.08.2010-21.01.2011 eest 473, 96 eurot ja põhiosa viivis 834, 93 eurot ajavahemiku 16.11.2010-03.10.2011 eest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust koos laenu tagastamise graafikuga, kostjale saadetud kirja ja lepingutel sooritatud operatsioonide väljavõtte. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2;23 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6 048,80 eurot ning arvestades
sätestatud viivis protsendina põhinõudelt 4 739, 91 eurolt alates 04.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,069% päevas. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 834, 93 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543,24 eurot.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt R. K. välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskulu 543, 24 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.