2-11-27333 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.detsembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 18.oktoobril 2011 (tl 48).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha 2

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja
2. märtsil 2011 hageja veebikeskkonna kaudu laenutaotluse 400 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks sooviga tasuda laen kolmes osas, 90 kalendripäeva jooksul. Kooskõlas hageja laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1.ja hinnakirjaga kohustub laenutaotleja, 400 euro suuruse, kolme osamakse- ja 90 kalendripäevase tasumistähtajaga laenult, tasuma intressi 43 eurot ja lepingutasu 13 eurot. Hageja rahuldas kostja laenutaotluse, sõlmis kostjaga laenulepingu ning väljastas 14.märtsil 2011 kostja arveldusarvele tarbimislaenu summas 400 eurot. Kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p. 7.3 tuli kostjal tasuda hiljemalt 13.04.2011 temale laenulepingutega koos väljastatud teenusarve alusel 24 eurot. Hageja väljastas 19.04.2011 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, mille eest kostja kohustus tasuma vastavalt lepingu üldtingimustele 14 eurot. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja teinud kohustuste katteks ühtegi makset. Lähtudes VÕS § 7 lg 2 on hageja vähendanud lepingujärgset viivitusintressi määra 0,2 %-le päevas. Neil asjaoludel nõuab Raha 24 OÜ hagis M. K. vastu välja mõista laen summas 400 eurot; intress summas 43 eurot; lepingutasu summas 13 eurot; teenustasuarve nr. 5892 summas 24 eurot; võla sissenõudmiseks tehtud kulu (meeldetuletusteatis) summas 14 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis laenult summas 113,73 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis teenusarvelt summas 8,26 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis meeldetuletusteatiselt summas 4,45 eurot; jooksev viivis 0,2% päevas põhinõudelt 400 eurolt alates 04.10.2011.a. kuni põhinõude summani; jooksev viivis 0,2% päevas teenustasuarvelt 24 eurolt alates 04.10.2011 kuni põhinõude summani jooksev viivis 0,2% päevas meeldetuletusteatistelt 14 eurolt alates 04.10.2011 kuni põhinõude summani. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad hageja laenulepingu üldtingimustest ja laenutoodete hinnakirjast; laenulepingu-arve, maksekorralduse, teenustasuarve ja meeldetuletusteatise ( tl 23-37). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 1,3, 6; 113 lg 1 millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 620, 44 eurot ning arvestades

§ 367sätestatud alates 04.10.2011 viivis 0,2% päevas põhinõudelt tagastamata laenult, teenustasult ja sissnõudmiseks tehtud kulult kuni nimetatud 3

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud kokku 134, 25 eurot, mis koosneb hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 102,25 eurot ning esindajale makstud tasust õigusabi eest 32 eurot ( tl 52-56).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 102, 25 eurot. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 32 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 5. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu kokku 134, 25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Heiki Kolk Kohtunik 4