Obsah (5)

§ 635§ 115§ 158§ 161§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse avalikult teatavaks 10. mail 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas te

) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus on 30.04.2010.a. määranud antud asjas ehitusekspertiisi (t/l 116-117). Riiklikult tunnustatud kohtuekspert Lembit Sõmer on teostanud Harjumaal, XXX vallas, XXX külas, XXXpaikneva ja 2006.a. valminud kaksikelamu korteri nr. 1 ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on asunud seisukohale, et kostja elamu korteri nr. 1 objektil puudusi kogusummas 66 131 krooni kõrvaldanud ei ole, lisaks on hagejate poolt tehtud heakorratöid summas 10 655 krooni (eksperthinnang lk. 1-16). Seega on eksperthinnanguga leidnud asja kohtulikul arutamisel tõendamist, et tööd on kostja poolt teostatud puudulikult. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et temal puudus drenaaži väljaehitamise kohustus. Poolte 26.05.2006.a. kokkuleppe punkti 2.1.1. alapunkt 2 kohaselt on pooled kokkuleppinud, et kostja paigaldab kõik vajalikud elemendid vihmavee eemaldamiseks maaalusesse veekogumissüsteemi (t/l 26). Kostja on nimetatud töö ka ise hagejatele vastuvõtmiseks esitanud lisa nr 1 alusel, millest hagejad on keeldunud (t/l 28-29). Kostja ei ole väitnud, et nimetatud kokkulepe poolte vahel ei kehti. Poolte vahel on vaidlus kokkuleppe kohase täitmise üle. Sadevee kogunemist krundile ei olnud hagejatel võimalik avastada tavapärase asja ülevaatuse teel. Seega on kostja võtnud endale kohustuse asjal esinevate varjatud puuduste kõrvaldamiseks. 7.

§ 635

lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Tulemuseks käesolevas asjas on nõuetele vastav ja kasutamiskõlblik elamu.

§ 115

lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagejad nõuavad kostjalt kahju hüvitamist kogusummas 4 907,52 eurot (76 786 krooni). Nimetatud summa tuleneb eelpool viidatud eksperthinnangust, sisaldades puudustega tehtud töid summas 4 226,54 eurot (66 131 krooni) ja haljastustöid summas 680,98 eurot (10 655 krooni). Kohtul puudub antud juhul alus kahelda riiklikult 3 tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisis. Kuivõrd ekspert on oma hinnangus asunud seisukohale, et kostja poolt on teostatud kõik heakorratööd, mis tulenesid ehitusprojektist (eksperthinnang lk. 15) ning ka kostja ise on 26.05.2006.a. sõlmitud kokkuleppes võtnud endale kohustuse teostada kõik vajalikud heakorra tööd vastavalt projektile, siis tuleb hagejate nõue heakorra tööde maksumuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Küll aga kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele hüvitis kõrvaldamata puuduste eest summas 4 226,54 eurot (66 131 krooni). 8. Hagejad on esitanud kostja vastu nõude leppetrahvi 958,67 euro (15 000 krooni) väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 161

lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav, kuna leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine.

§ 159

lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus nõustub antud juhul kostja vastuväitega selles, et hagejad on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi 26.05.20006.a. kokkuleppe p. 2.2.1 alusel, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejad oleksid kostjalt leppetrahvi enne kohtusse pöördumist nõudnud. Hagejate viimasest kirjast kostjale (t/l 32-33) kuni kohtusse pöördumiseni on möödunud enam kui kaks aastat. Nimetatud kirjas hagejad kostjalt leppetrahvi ei nõua, samuti ei ole hagejad selles avaldanud, et nad kavatseksid kostjalt leppetrahvi nõuda. Kuivõrd leppetrahvi nõue esitati esmakordselt hagiavalduses, siis ei saa seda pidada esitatuks mõistliku aja jooksul ning hagejate nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. 9. Seega on kostja vastutuse aluseks

§ 115lg 1, § 642 ja § 646 lg 5.

Kostja on keeldunud töö tegemisest, mistõttu nõuavad hagejad kokkulepitud tööde maksumuse hüvitamist. Kokkuleppega ettenähtud tööde maksumus on määratud kohtuliku ekspertiisi käigus. Kohus leiab, et tegemist on kohase hinnaga ja tööde maksumus tuleb kostjalt välja mõista. Kõige eelpooltoodu alusel tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 4 226,54 eurot (66 131 krooni).

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 5 866,19 eurot (4 907,52 + 958,67). Menetluskulude jaotamine
3. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (25,25 % ulatuses esialgsest hagihinnast 261 871,60 krooni ehk 16 736,65 eurot), siis tuleb menetluskulud jätta 25,25% ulatuses kostja kanda ja 74,75 % ulatuses hagejate kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa 4 kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 5