2-11-40004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.detsember 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 34-35), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja K. E. isiklikult kättetoimetatud 26.oktoobril 2011 ja kostja E. K. kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 6.septembril 2011.

Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 2

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Tartu Maakohtu menetluses on Danske Bank A/S hagi solidaarselt E. K. ja K. E. vastu 580, 72 euro nõudes. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,022 % päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja E. K. (kostja 1) kapitalirendilepingu nr 260627KE. Lepingu põhitingimuste kohaselt omandas hageja kostja 1 huvides Volkswagen Polo Classic 1, 4 maksumusega 59 000 krooni ja kostja 1 kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 48 kuud vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja 1 tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele lepingu üldtingimused. Lepingut on käendanud käendaja K. E. (kostja 2) 27.juunil 2006 sõlmitud käenduslepinguga maksimummääraga 65 195 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjatel tasumata põhisumma 478, 56 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 6,5% aastas, so 0,018% päevas, mistõttu arvestab hageja viiviseid lepingujärgse viivisemääraga 0,018% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 12.06.2009 kuni 24.08.2011 eest 100,48 eurot. Pooled leppisid lepingu põhitingimuste kohaselt kokku intressi määraks 6,5% aastas. Kostjal on lepingu lõpetamise seisuga tasumata intressid 1,68 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud kasutusrendilepingu koos lisadega, lepingu üldtingimused, käenduslepingu, kostjatele esitatud nõuded ja arved ( tl 9-24).
2. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4, 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 367 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud 3

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 580, 72 eurot, millest põhivõlg on 478, 56 eurot; intress 1,68 eurot ja viivised 100, 48 eurot ning viivis 0,022% päevas põhinõudelt 478, 56 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest, so 12.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohus peab põhjendatuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 100,48 eurot) ei või ületada põhinõuet. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt

§ 165

lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 102,25 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 153,39 eurot .

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 102, 25 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Seega arvestades nõude suurust, esindaja tegeliku töömahtu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud 4

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 102, 25 eurot ja hageja esindaja kulu summas 100 eurot, kokku seega menetluskulu 202, 25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise menetluskulult 202, 25 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Tulenevalt

§ 178lg 2 saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Heiki Kolk Kohtunik 5