Obsah (12)
§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 468§ 162§ 165§ 174§ 176§ 1741§ 1392-11-49717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13.detsembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmen
§ 142
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja AivarTrans OÜ seaduslikule esindajale ja kostja I. T. isiklikult kättetoimetatud 28.oktoobril 2011 ning kostja A. T. kättetoimetatud
§ 322lg 1 sätestatud korras 28.oktoobril 2011.
Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2
(4)- Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 18.01.2008 hageja kui liisinguandja ja kostja AivarTrans OÜ (kostja 1) vahel liisinguleping, mille eesmärgiks oli anda kostja 1 kasutusse kostja 1 poolt väljavalitud ese Scania R. 18.01.2008 andsid kostjad I. T. ja A. T. kui käendajad hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust tulenevate kostja 1 kohustuse täitmise solidaarselt kostjaga
- Seisuga 29.12.2008 kostja 1 enda võlgnevusi hagejale ei tasunud ja liisinguleping loeti ülesöelduks. 23.03.2009 müüs hageja liisingueseme hinnaga 390 000 krooni. Liisingulepingu ülesütlemisega seoses kuulusid kostja 1 poolt tasumisele järgmised maksed: liisingueseme eest hüvitamata osa 4 676, 45 eurot; tasumata liisingu arved 6 147, 41 eurot; lepingute lõpetamise teatise tasu 7, 54 eurot; leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 958, 67 eurot; lisakulud (puhastus, aku vahetus, müügiteenus) 1 730, 48 eurot; kokku 13 520,55 eurot. Hageja on arvestanud seisuga 14.10.2011 viivist 5 141,72 eurot. Vastavalt käendusele vastutavad A. T. ja I. T. hageja ees solidaarselt kostjaga 1 ja tagavad kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu, mis tekivad või võivad tekkida liisingulepingust. Neil asjaoludel esitas AS SEB Liising VÕS § 367 lg 1 alusel hagi AivarTrans OÜ, I. T. ja A. T. vastu solidaarselt 18 662, 27 euro nõudes. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud liisingulepingu, käenduslepingud, müügilepingud, liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, aruande liisingumaksete tasumise kohta, teatise lepingute lõpetamise kohta ning vara üleandmise –vastuvõtmise akti, arve, nõude ja viivise arvestuse ( tl 8-34). VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 367 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vastavalt VÕS §-dele 142 lg 1, 145 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastustavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 3
(4)3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.
Neil asjaoludel kuulub hagi
§ 407
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 18 662, 27 eurot. Tulenevalt
§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD 4.
§ 162
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt
§ 165
lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
§ 174
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
§ 176
lg 4 kohaselt ei kohaldata
§ 176
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§ 1741sätestatud korras.
Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 438, 01 eurot.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
§ 139
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades
§ 174
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 1 438,01 eurot. Kohtunik: 4
(4)