KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-616 Haldusasi J. R kaebus õigusvasta
) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
§ 66
lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid
§ 66lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks.
Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. Vangistusseadus kommenteeritud väljaandes on märgitud Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Järelevalve on kontroll kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise, kinnipeetava õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse..
§ 8
lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemis-ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega. Ennetava meetme kohaldamise kohta on ka Riigikohtu 2
(7)3-11-616 halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud järgmist: Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seega vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks. 31.01.2011 avastati osakonnas S10 viibival kinnipeetaval peas haav. Kinnipeetav oli helistanud oma kambrist ja teavitanud oma vigastusest. Kinnipeetava väite kohaselt kukkus ta narivoodi teiselt korruselt ning lõi pea vastu põrandat katki. Kinnipeetav toimetati meditsiiniosakonda, kus välisel vaatlusel tuvastati kinnipeetava pea kiirupiirkonnas lõikehaav mõõtmetega 2,5x0,3cm, parema õlaliigese piirkonnas punane laik mõõtmetega 10x4,5cm ning parema külje peal tuvastati punane laik mõõtmetega 6,5x4cm. Osakonna vanemvalvur A. Kauril teavitas juhtunust peavalvekeskust kella 18.10 paiku ning peavalvekeskus teavitas omakorda julgeolekuosakonna juhatajat M. Koitla't, kes andis korralduse osakond sulgeda kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Kuna kehavigastuste avastamine toimus kella 18.10 paiku, siis ei olnud võimalik kohe vormistada kirjalikku haldusakti. Samas oli osakonna sulgemine vajalik ning vangla ei saanud jääda ootama järgmist tööpäeva kirjaliku korralduse vormistamiseks, vaid korraldus anti suuliselt. Vangla praktika sellistel juhtudel on, et kirjalik korraldus vormistatakse järgmisel tööpäeval ning märgitakse, et kambrite uksed sulgeda tagasiulatuvalt. Käesoleval juhul on kahetsusväärselt jäänud vastav kirjalik korraldus vormistamata. Kirjaliku korralduse vormistamata jätmine võis olla tingitud asjaolust, et osakonna kambrite uksed olid suletud väga lühiajaliselt (31.01.2011 õhtust 01.02.2011 lõunani). Vastustaja on seisukohal, et korralduse kirjalikult vormistamata jätmisel on tegemist menetlusliku eksimusega, mis ei muuda sisuliselt korraldust õigusvastaseks ning asjaolu, et korraldust ei vormistatud kirjalikult, ei saanud mõjutada asja otsustamist. S10 osakonna kambrite uste lukustamise tingis vajadus tagada vangla julgeolek. Arvestades kinnipeetaval avastatud vigastusi, ei olnud teada, kas vigastused olid tekitatud teiste kinnipeetavate poolt. Vanglal oli kohustus välja selgitada kehavigastuste tekkimise täpsed asjaolud, et ära hoida võimalikke edasisi konflikte ning kaitsta osakonnas viibivate kinnipeetavate elu ja tervist. Seega ei saanud vangla jääda ootama võimalikku uut kinnipeetavate vahelist konflikti, vaid vangla julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate elu ja tervise kaitsmiseks oli vajalik ja põhjendatud osakondade kambrite lukustamine kuni asjaolude välja selgitamiseni. Otsuse kambrite lukustamise kohta tegi julgeolekuosakonna juhataja M. Koitla, kes Viru Vangla direktori 17.12.2010 käskkirjaga nr 3.1-1/548 volitati täitma puuduva teenistuja direktori asetäitja vangistuse alal-
§ 8
lg-st 2, § 24 lg-st 1, § 25 lg-test 1 ja 2, § 28 lg-st 3, § 29 lg-st 3, § 46 lg-st 2 tulenevaid ülesandeid. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 12 järgi on
§ 8
lg 2 kohase otsuse tegemine selle direktori asetäitja pädevuses, kellele allub vangistusosakond. Seega oli M. Koitla'1 pädevus anda korraldus osakonna S10 kambrite lukustamiseks. Osakonna S10 uksed olid suletud kuni asjaolude välja selgitamiseni 01.02.2011 lõunani. Kambrite lukustamise ajal vesteldi osakonna S10 kinnipeetavatega, et välja selgitada 3
(7)3-11-616 kehavigastuste tekkimise täpsed asjaolud. Osakond avati koheselt peale asjaolude väljaselgitamist. Arvestades, et kehavigastused avastati 31.01.2011 õhtul, siis selgitati asjaolud välja äärmiselt kiiresti ning kinnipeetavate liikumist ei piiratud ülemäära kaua, vaid ainult asjaolude väljaselgitamiseni. Osakonna kambrite lukustamine soodustas kinnipeetavate elu ja tervise kaitset, kuna see piiras kinnipeetavate omavahelist kokkupuudet ning minimaliseeris võimalust konfliktide vägivallaga lahendamiseks, mistõttu oli tegemist sobiva abinõuga. Kuni vanglal ei olnud teada intsidendi täpsed asjaolud, ei olnud vangla julgeolekut võimalik muul moel tagada. Seega oli tegemist vajaliku abinõuga. Kuna vangla julgeoleku tagamine, sh kinnipeetavate endi elu ja tervise kaitse kaalub üles kambrite lukustamisega kaasnevad piirangud, oli valitud abinõu mõõdukas. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et osakonna S10 lukustamine oli põhjendatud. Kaebaja on palunud õigusvastaseks tunnistada ka vanglateenistujate tegevus, kes talle väitsid, et kambrite lukustamise kohta on olemas kirjalik korraldus. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole selgitanud, kelle poole ta pöördus ning kes konkreetselt on talle väitnud, et kambrite lukustamise kohta on olemas kirjalik korraldus, mistõttu on kaebaja väited tõendamata. Isegi juhul, kui mõni vanglateenistuja väitis ekslikult, et lukustamise kohta on kirjalik korraldus olemas, ei saanud see kaebaja õigusi rikkuda, sest kaebaja esitas korralduse osas teabenõude ning talle selgitati asjaolusid, sh ka seda, et kirjalikku korraldust osakonna lukustamise kohta ei ole. Kaebaja esitas teabenõude, milles taotles korralduse väljastamist, mille alusel lukustati 31.01.2011 osakonna S10 kambrid. Kaebaja on teabenõude esitamise kuupäevaks märkinud 01.02.2011 ning leiab, et vangla toiming teabenõude registreerimisel alles 08.02.2011, ei ole seadusega kooskõlas. Samuti leiab kaebaja, et vangla on ületanud teabenõudele vastamise tähtaega. Vastustaja märgib, et kaebaja on oma teabenõude vanglale esitanud kirja teel. Kaebaja teabenõudel on näha ilmselged kokkuvoltimise jäljed, mis viitavad, et teabenõue on olnud ümbrikus. Samuti puudub kaebaja teabenõudel inspektor-kontaktisiku märge selle vastuvõtmise kohta. Vastustaja selgitab, et vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 22.1.1 pöörduvad kinnipeetavad oma probleemidega inspektor-kontaktisiku poole. Seega kinnipeetavad esitavad oma pöördumised inspektor-kontaktisikule, kes märgib pöördumisele ka pöördumise vastuvõtmise kuupäeva ning oma nime. See on vajalik selleks, et teada, millal on isik pöördumise üle andnud. Vanglas ei ole harvad juhtumid, kus isiku pöördumisel märgitud kuupäev on varasem kui vanglateenistujate üle andmise kuupäev, sest alati ei ole võimalik pöördumisega samal päeval seda üle anda või on pöördumisele tahtlikult margitud varasem kuupäev. Kuna käesoleval juhul on kaebaja teabenõude andnud üle ümbrikus, kui kirja, siis ei ole teada, millal on kaebaja teabenõude vanglateenistujatele üle andnud. Kaebaja kirjavahetuse kaardi kohaselt on J. R 01.02.2011 andnud üle kirja vangla direktorile, samas on kaebaja andnud ka 06.02.2011 üle kaks kirja vangla direktorile ning vanglale ei ole teada, millal kaebaja on vanglale üle andnud oma vaidlusaluse teabenõude (kas 01.02.2011 või 06.02.2011). Ei ole välistatud, et kaebaja ei saanud teabenõude koostamise päeval seda vanglateenistujatele üle anda ja tegi seda hiljem, mis tingis 7 päevase ajavahe kaebaja teabenõudes märgitud kuupäeva ja teabenõude registreerimise kuupäeva vahel. 4
(7)3-11-616 Vangla tunnistab, et isegi juhul kui kaebaja andis oma teabenõude üle 06.02.2011, siis ei ole vangla teabenõuet registreerinud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 16 lg-s 1 sätestatud tähtajal (samal päeval või järgmisel tööpäeval). Samas arvestades, et kaebaja andis oma teabenõude üle ümbrikus, siis ei saanud vangla teada, et see sisaldab just teabenõuet. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub selles osas ka põhjendatud huvi, sest on ilmselge, et teabenõude registreerimine ei saanud kaebajale tekitada kahju, mistõttu kahjunõude esitamine oleks perspektiivitu. Samuti ei ole põhjendatud arvata, et vastustaja registreerib ka edaspidi kaebaja esitatud teabenõudeid hilinemisega. Avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 kohaselt teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. AvTS § 18 lg 3 kohaselt teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kuna Viru Vangla registreeris kaebaja teabenõude 08.02.2011, siis viie tööpäevane tähtaeg algas 08.02.2011 ning kaebajale 10.02.2011 vastates ja vastuse 14.02.2011 kätte toimetades, ei ole tähtaega rikutud. Vastustaja palub lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED J. R esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks (seoses 31.01.2011 kambrite lukustamisega ja teabenõude registreerimisega ning teabenõudele vastamisega viivitamisega. Vangistusseaduse (edaspidi
) § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
§ 66
lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid
§ 66lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks.
31.01.2011 avastati osakonnas S10 viibival kinnipeetaval peas haav. Kinnipeetav helistas oma kambrist ja teavitas oma vigastusest. Kinnipeetava versiooni kohaselt kukkus ta narivoodi teiselt korruselt ning lõi pea vastu põrandat katki. Kinnipeetav toimetati meditsiiniosakonda, kus välisel vaatlusel tuvastati kinnipeetava pea piirkonnas lõikehaav mõõtmetega 2,5x0,3 cm, parema õlaliigese piirkonnas punane laik mõõtmetega 10x4,5 cm ning parema külje peal tuvastati punane laik mõõtmetega 6,5x4 cm. Osakonna vanemvalvur A. Kauril teavitas juhtunust peavalvekeskust kella 18.10 paiku ning peavalvekeskus teavitas omakorda julgeolekuosakonna juhatajat M. Koitla't, kes andis korralduse osakond sulgeda kuni asjaolude väljaselgitamiseni. 5
(7)3-11-616 Kuna kehavigastuste avastamine toimus kella 18.10 paiku, siis ei olnud võimalik kohe vormistada kirjalikku haldusakti. Samas ei saanud ka jääda ootama järgmist tööpäeva, et vormistada kirjalikku korraldust ja otsustati anda suuline korraldus. Taolistel juhtudel on vangla praktika selline, et kirjalik korraldus vormistatakse järgmisel tööpäeval ning märgitakse, et kambrite uksed sulgeda tagasiulatuvalt. Vangla kinnitab, et käesoleval juhul on jäänud vastav kirjalik korraldus vormistamata ja see võib-olla tingitud asjaolust, et osakonna kambrite uksed olid suletud väga lühiajaliselt (31.01.2011 õhtust 01.02.2011 lõunani). Nõustuda tuleb vangla seisukohaga, mille kohaselt vangla julgeoleku tagamine, sh kinnipeetavate endi elu ja tervise kaitse kaalub üles kambrite lukustamisega kaasnevad piirangud. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks ka vanglateenistujate tegevus, kes kinnitasid talle, et kambrite lukustamise kohta on olemas kirjalik korraldus. Vangla on seisukohal, et isegi kui mõni vanglateenistuja on kaebajale väitnud, et kambrite lukustamise kohta on olemas kirjalik korraldus, ei saanud see kaebaja õigusi rikkuda, sest kaebaja esitas korralduse osas teabenõude ning talle selgitati asjaolusid, sh ka seda, et kirjalikku korraldust osakonna lukustamise kohta ei ole. Kaebaja esitas teabenõude paludes selle korralduse väljastamist, mille alusel lukustati 31.01.2011 osakonna S10 kambrid. Kaebaja on oma teabenõude vanglale esitas kirja teel. Kuna kaebaja teabenõudel on näha ilmselged kokkuvoltimise jäljed, siis on üheselt arusaadav, et teabenõue on olnud ümbrikus. Vastustaja selgitab, et Viru Vangla kodukorra punkti 22.1.1 kohaselt kinnipeetavad pöörduvad oma probleemidega inspektor-kontaktisiku poole, kes märgib pöördumisele ka pöördumise vastuvõtmise kuupäeva ning oma nime. Eeltoodu on vajalik selleks, et teada, millal on isik pöördumise vanglale üle andnud. Antud juhul on kaebaja teabenõude andnud üle ümbrikus kirjana, mistõttu ei ole teada, millal konkreetselt on kaebaja teabenõude vanglateenistujatele üle andnud. Kuigi kaebaja kirjavahetuse kaardi kohaselt on J. R 01.02.2011 andnud üle kirja vangla direktorile, aga samas andis ta ka 06.02.2011 üle kaks kirja vangla direktorile, kusjuures vanglale ei ole teada, millal kaebaja on vanglale üle andnud oma vaidlusaluse teabenõude (st kas 01.02.2011 või 06.02.2011). Ei ole välistatud, et kaebaja ei saanud teabenõude koostamise päeval seda vanglateenistujatele üle anda ja tegi seda hiljem, mis tingis 7 päevase ajavahe kaebaja teabenõudes märgitud kuupäeva ja teabenõude registreerimise kuupäeva vahel. Isegi juhul kui kaebaja andis oma teabenõude üle 06.02.2011, siis ei ole vangla teabenõuet registreerinud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 16 lg-s 1 sätestatud tähtajal (st samal päeval või järgmisel tööpäeval). Kuna aga kaebaja andis oma teabenõude üle ümbrikus, ei saanud vangla kuidagi teada, et see sisaldab just teabenõuet. Kuna teabenõude registreerimine ei saanud kaebajale tekitada kahju ja avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 kohaselt teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ning AvTS § 18 lg 3 kohaselt teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast, siis viie tööpäevane tähtaeg algas 08.02.2011 ning kaebajale 10.02.2011 vastates ja vastuse 14.02.2011 kätte toimetades, ei ole tähtaega rikutud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Viru vangla ei ole millegagi kaebaja õigusi rikkunud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 6
(7)3-11-616 Mare Krull kohtunik 7
(7)