) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on
lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ehkki seaduse mõtte kohaselt võib iseenesest lisaks
§-s 9 lg 1 kirjeldatud olukordadele esineda ka muid rikkumisi, mil isikule tekitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes mittevaralist kahju, on just kõnealuses sättes loetletud olukorrad need, mil seadus aktsepteerib mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuvastada, kas nõude esitajale on mittevaraline kahju tekkinud, kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu ning kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos. Esiteks ei ole leidnud tuvastamist, et Viru Vangla tegevus J. R tööle määramise puhul oleks olnud õigusvastane. Nimelt sellisele seisukohale asus küll esimese astme kohus haldusasjas nr 3-10-1733, kuid kõnealune otsus on Viru Vangla poolt vaidlustatud, mis tähendab, et jõustunud kohtuotsust Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas ei ole. Kuna tööle määramise käskkiri on hetkel kehtiv, siis ei saa asuda seisukohale, et Viru Vangla tegevus oleks olnud seoses tööle määramisega õigusvastane - kinni peetav isik on siiski seadusest tulenevalt kohustatud töötama ja ükski õigusakt ei keela rakendada isikut majandustöödele laupäeval. Samuti juhib vangla tähelepanu, et haldusasjas nr 3-10-2297 on kohus leidnud, et J. R distsiplinaarkorras karistamine käskkirjaga nr 6-3/1575, seetõttu, et ta ei allunud korraldusele minna laupäeval tööle, on olnud õiguspärane. Teiseks isegi kui J. R oleks õigusvastaselt tööle määratud ja talle antud õigusvastane korraldus asuda tööle, siis ei saaks väita, et mittevaraline kahju on tekkinud. Nimelt eeldab mittevaraline kahju lisaks isiku õiguste rikkumisele teatud ebameeldivuste tekkimist. VÕS § 2
ei sätesta teisiti ning see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega (
Riigikohtu halduskolleegiumi
) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju nõude alusnormiks on
lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ehkki seaduse mõtte kohaselt võib iseenesest lisaks
§-s 9 lg 1 kirjeldatud olukordadele esineda ka muid rikkumisi, mil isikule tekitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes mittevaralist kahju, on just kõnealuses sättes loetletud olukorrad need, mil seadus aktsepteerib mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuvastada, kas nõude esitajale on mittevaraline kahju tekkinud, kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu ning kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos. Antud juhul ei ole tuvastatud, et J. R Viru Vanglas tööle määramine oleks olnud õigusvastane. Kinni peetav isik on seadusest tulenevalt kohustatud töötama ning õigusaktidest tulene keeldu rakendada kinnipeetavat laupäeval majandustöödele. Isegi kui J. R oleks õigusvastaselt tööle määratud ja talle antud õigusvastane korraldus asuda tööle, siis ei saaks väita, et mittevaraline kahju on tekkinud. Mittevaraline kahju eeldab lisaks isiku õiguste rikkumisele teatud kannatuste tekkimist. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu. Antud definitsioon on kohaldatav ka avalikus õiguses, kuivõrd
ei sätesta teisiti ning see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega (
Riigikohtu halduskolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.