lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et on toimunud ettevõtte üleminek. Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt tuleb lugeda, et tööleping on lõppenud koondamise tõttu. Tööandja 01.11.2011 ülesütlemisavaldus on kehtiv. Ülesütlemisavaldust tühistav avaldus on tühine, sest ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Töölepingu seadus (TLS) § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 100 lg 1 järgi töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna tööleping on lõppenud koondamise tõttu, on põhjendatud välja mõista hagejale hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 341.20 eurot (keskmise töötasu arvestus, töövaidluskomisjoni toimik tl 3). Hageja puhkuse kompensatsiooni nõue summas 231.67 eurot on põhjendatud vastavalt TLS §-le 71 ning saamata jäänud töötasu 46.02 euro nõue vastavalt tööajatabelile. Hageja viivise nõue on põhjendatud vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis koondamishüvitise, töötasu ja puhkuse kompensatsiooni maksmisega viivitamise eest alates 01.01.2011. a (s.o töölepingu lõppemisele järgnevast päevast) kuni nõuete täitmiseni. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 3 MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.