lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmiti S U ja VU abielu xxx.a. Abielust sündis xxx.a poeg G U. Abielu lahutati . Kostja tasub elatist 139 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 200 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja maksab vabatahtlikult elatist 139 eurot kuus. Kostja keskmine palk on 430 eurot ja suuremat elatist ei ole ta võimeline maksma. Laps külastab ka kostjat ja siis ostab kostja kõik vajaliku, lisaks saadab koju toiduaineid. Kostja tasub ka laenulepingu nr xxxmakseid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga (tlk 39) on tõendatud, et VU`il ja S Ua`l sündis xxx.a poeg GU. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks igakuiselt 139,01 eurot. Hageja seaduslik esidaja on esile toonud, et hageja ülalpidamiseks on kulud erinevate kulude lõikes järgmised: sõidupilet 7 eurot, judotrenn 32 eurot, telefon 19 eurot, ravimid 30 eurot, riided 50 eurot, toit ja taskuraha 100 eurot, mitteplaneeritud kulud 30-50 eurot, kommunaalkulud suvel kõik kokku 100 eurot, talvel 320 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 200 eurot kuus. Poolte vahel on vaidlus selles, milline on elatise põhjendatud suurus. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal moodustab nimetatud summa suurus 139, 01 eurot. Kostja ei nõustu sellega, et lapsele rõivaste ostmiseks kulub igakuiselt 50 eurot. Kostja väidete kohaselt ostetakse lapsele rõivaid kasutatud riiete poest, seetõttu kulub kuus umbes 20 eurot. Ülejäänud kulusid erinevate liikide lõikes kostja otseselt ei vaidlusta, kuid on seisukohal, et osaliselt on need kulud jäänud tema enda kanda. Samuti osutab kostja sellele, et tema sissetulek ei võimalda hageja nõutud suuruses elatist tasuda. Kostja möönab, et kui tema sissetulek oleks suurem, siis võiks ka kulud lapsele rõivaste ostmiseks olla suuremad. Jagades kommunaalkulud pooleks, kuna korteris elab hageja koos oma seadusliku esindajaga, moodustavad hageja igakuised kulud hageja seadusliku esindaja arvestuse järgi suveperioodil ~ 338 eurot, talveperioodil 448 eurot, seega keskmiselt 393 eurot. Kostja on asjas väitnud, et tema igakuine sissetulek on 430 eurot. Kostja pangakonto väljavõtetest (tlk 82-92) nähtub, et perioodil jaanuar-september 2011.a moodustasid kostja igakuised sissetulekud keskmiselt ~590 eurot. Arvestades, et kostja osutab teenuseid FIE-na, teenuste osutamisega kaasnevad kulud (tlk 81) mis saadud tulult tuleb maha arvata, samuti tuleb kostjal tasuda tulult tasuda sotsiaalmaksu, leiab kohus, et kostja väiteid igakuise sissetuleku kohta netotuluna summas ~430 eurot on veenvad. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja sissetulek on suurem. Kinnistusregistrisse tehtud päringust nähtuvalt kuulub hageja seaduslikule esindajale ja kostjale ühisomandina korteriomand, aadressil xxx, Tallinn. Kostjale kuulub Autoregistrikeskuse andmete alusel kaks 1994.a ehitusaastaga sõiduautot ja 2001.a ehitusaastaga kaubik. Vaidlus puudub selles, et vähemalt üks sõidukitest on mittetöötav ja ühte sõidukit kasutab kostja FIE-na töötamiseks. Arvestades eelpooltoodut on 2 kohus seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide kostja suurema sissetuleku ja parema majandusliku olukorra kohta, võrreldes sellega, mida kostja on avaldanud. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja vähesel määral lisaks elatisele tasunud hageja muid kulusid (näit 12.05.2011.a judokoolile makstud 13 eurot). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kui hageja külastab kostjat, siis kannab hagejaga seotud kulud kostja. Asja materjalidele lisatud Maksu- ja Tolliameti otsuse kohaselt on ajatatud 2009 ja 2010.a kostjal tekkinud maksuvõlg ning ajakava kohaselt tuleb kostjal tasuda maksuvõlga perioodil 25.12.2010-25.11.2012.a igakuise maksena 1 612 krooni. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Arvestades asjas tõendatud kostja sissetuleku suurust, tema varalist seisundit, asjas tuvastatud kohustusi, vajadust ka ennast ülal pidada ning seda, et kostja on vabatahtlikult tasunud hageja ülalpidamiseks igakuiselt 139,01 eurot, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et kostja kannab hageja ülalpidamiskulusid ka siis, kui hageja on kostja juures külas. Arvestades hageja kulusid tema ülalpidamiseks on kohus seisukohal, et mõistlikult kulutades on võimalik hagejat ülal pidada ka väiksemate kuludega, kui hageja seaduslik esindaja on esile toonud (keskmiselt väidetavalt 393 eurot kuus). Eelkõige tuleks hageja seaduslikul esindajal kaaluda kas 9-aastase hageja telefonikõnedele on otstarbekas kulutada igakuiselt 19 eurot, vähendada on ilmselt võimalik ka rõivastele tehtavaid kulutusi (väidetavalt 50 eurot) ja igakuiseid mitteplaneeritud kulusid (väidetavalt 50 eurot). MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ja hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.