KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-320 Haldusasi Kalev Kiige kaebus Saku Vallavalitsuse tegevusele Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 05.07.2011 otsus Kalev Kiige apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 17.11.2011 Kaebuse esitaja: Kalev Kiik Vastustaja: Saku Vallavalitsus RESOLUTSIOON
- Jätta Kalev Kiige apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.07.2011 otsus haldusasjas 3-11-320 muutmata.
- Menetluskulud jätta Kalev Kiige kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.01.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 24.09.1990 koostatud ja 28.09.1990 Harju Rajooni Täitevkomitee aseesimehe poolt kinnitatud aktis aianduskooperatiivi „Põhjala” aiandusobjektide nr 1-25 ekspluatatsiooni võtmise kohta punkti 4 all sisalduvas loetelus number 1 all on muu hulgas märgitud a/k „Põhjala” krunt nr 1, millel asub objekt kasuliku pinnaga 43,3 m². 18.07.1992 sõlmiti aianduskooperatiiv „Põhjala” ja Samuel Greinomani vahel akt aianduskooperatiivi erastamisel vara üleandmise ja vastuvõtmise kohta. Nimetatud dokumendiga anti S. Greinomanile üle ka aiamaja „Kajakas-25” koos garaažiga (kasulik pind 43,3m²), asukohaga Harju maakond, Saku vald, Kiisa, a/ü „Põhjala” individuaalkrunt nr
- 3-11-320 Kalev Kiik on alates 19.11.2010 kinnistu nimetusega Põhjala 1 (registriosa nr 407402; katastritunnus 71813:008:0010) omanik. Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte kohaselt on Põhjala 1 kinnistul ehitiste alune maa 83 m². Kalev Kiik esitas 24.01.2011 Saku Vallavalitsusele avalduse, et temale kuuluval kinnistul asuv ehitis kantaks koheselt ehitisregistrisse tema poolt koostatud eramu mõõdistusprojekti alusel. Ehitisregistri andmetel ehitisi ehitisregistris registreeritud ei ole. Saku Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse 25.01.2011 kirjaga nr 7-2.1/594 jäeti Kalev Kiige taotlus rahuldamata. Kirja kohaselt ei ole Saku Vallavalitsus väljastanud ehitusluba aiamaja ümberehitamiseks elamuks, mistõttu lähtuvalt ehitusseadusest (EhS) tuleb omavoliliselt ümberehitatud aiamaja andmete ja kasutusotstarbe muutmiseks algatada ehitusloa taotluse menetlus.
- Kalev Kiik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse toimingu peale mitte kanda mõõdistusprojekti ja ehitise teatise alusel ehitusregistrisse vana maja asukohaga Põhjala 1, Roobuka küla. Kaebuses paluti valla toiming tunnistada õigusvastaseks ning kohustada valda sooritama toimingut, mis seisneb ehitise kandmises ehitisregistrisse värske mõõdistusprojekti alusel. Kaebuses leiti: 1) majal on aastast 1967 ehitusluba nr
- Vald on maja veneaegse projekti tahtlikult ära kaotanud ning nõuab kaebajalt olematut asja; 2) kaebaja on maja seitsmes omanik ning ehitustegevusega tegelenud ei ole; 3) majale on olemas ostja, kuid seda ei saa müüa seoses andmete puudumisega ehitusregistris. Kaebuses paluti lisaks tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 59 000 eurot. Vastuseks halduskohtu 11.03.2011 kaebuse käiguta jätmise määrusele teatas kaebaja 15.03.2011, et loobub esialgu kahjunõude taotlusest. Tallinna Halduskohtu 05.04.2011 määrusega võeti esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõue menetlusse.
- Saku Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata: 1) vastustaja ei ole maja projekti ära kaotanud.
- aastal on kinnitatud aianduskooperatiivi „Põhjala“ hoonestamise projekt. Nimetatud projekt võib olla arhiiviasutustes, vastustajal ei ole seda kunagi olnud; 2) 24.09.1990 asus krundil aiamaja kasuliku pinnaga 43,3 m
- Maakatastris 09.04.1997 registreeritud maaüksuse plaanil on hoonete aluse maana märgitud 83 m
- Seega on krundil asuvat hoonet laiendatud. Vastustaja ei ole andnud selleks ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut. Ehitusjärelevalve inspektor on krundil käinud 24.07.2007 ning tehtud fotodelt on näha, et katus on äsja pandud, osadel akendel on kiled alles ees, elamu välisviimistlus on tegemata. 25.01.2011 on fikseeritud, et elamu on üldiselt valmis, teha on veel sisemisi viimistlustöid, samuti on teise korruse akende piirded viimistlemata. Seega toimus aiamaja ebaseaduslik laiendamine perioodil 1990-
- Aiamajast on saanud elamu. 24.07.2007 ei olnud elamu veel valmis. Seega ei saa lugeda, et elamu oli valmis enne ehitus- ja planeerimisseaduse jõustumist 22.07.1995 ning kaebaja suhtes ei ole rakendatav EhS § 72 lg-tes 2, 3 ja 5 sätestatu. Vastustajal ei ole võimalik anda ebaseaduslikult laiendatud ehitisele kasutusluba kasutusloa taotluse ja mõõdistusprojekti alusel ning kanda ehitist ehitisregistrisse.
- Tallinna Halduskohtu 05.07.2011 otsusega jäeti K. Kiige kaebus rahuldamata. Halduskohus toetus järgmistele argumentidele: 2
(4)3-11-320 1) tõendatud on vastustaja seisukohad, et ehituse laiendamine on toimunud perioodil 19921997, 24.07.2007 seisuga ei olnud maja valmis ehitatud. Seega ei saanud ehitus olla oma praegusel kujul valmis planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumise ajal 22.07.1995; 2) kuna
- aastal vastu võetud 43,3 m2 suuruse aiamaja laiendamiseks ei ole väljastatud ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut, on tegemist ebaseadusliku ehitisega; 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 72 vastu võetud ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord on kehtestatud EhS § 16 lg 8 alusel. Nimetatud paragrahv reguleerib erandlikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul põhinevat väikeehitiste, tehnosüsteemide, avatäidete ning piirdeaedade ehitamist. Määruse nr 72 § 1 lg 2 ei ole kohaldatav ka seetõttu, et ehitisregistris vaidlusaluse ehitise kohta andmeid ei ole ja seetõttu ei ole võimalik neid täpsustada. Ehitisteatisega seotud regulatsioon ei kuulu seega kohaldamisele; 4) samuti ei ole rakendatav EhS § 72 lg-tes 2, 3 ja 5 sätestatud normid, sest tegemist ei ole enne 22.07.1995 valmis ehitatud ehitisega; 5) kaebaja saab oma kinnistul asuva ehitise seadustada läbi ehitusloa väljastamise menetluse, mis on sätestatud EhS §-des 22 ja 23; 6) kaebaja omandas kinnisvaraäris tegutseva isikuna teadvalt kinnistu, millel asus ehitisregistrisse kandmata ehitis. Seega võttis ta endale nimetatud ehitise seadustamisega seotud kohustused ja riskid. Kinnistut on põhimõtteliselt võimalik müüa ka ehitist seadustamata, kuid see mõjutab tõenäoliselt müügitehingu hinda. On kaebaja enda valik, kuidas ehitise seadustamise küsimus oma äritegevuse käigus lahendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Kalev Kiige apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 05.07.2011 otsus tühistada: 1) kohus on EhS-st omavoliliselt tõlgendanud, asendades sõna „olemasolev“ sõnaga „valmis“. Samuti pole kohus teinud vahet mõistetel mõõdistusprojekt ja ehitusprojekt; 2) kohus on valesti tõlgendanud kaebaja taotlust kahjunõudest loobumise kohta. Avalduses olevad sõnad „loobun esialgu“ on asendatud sõnaga „loobun“. Tegemist on olulise erinevusega ning kaebaja esitas avalduse kohtu soovitusel nende töö hõlbustamiseks; 3) valla nõudmised kaebajale seoses ehitise seadustamisega on mitmekordistunud. Dokumentide kordasaamine on muudetud võimatuks; 4) tegemist on olemasoleva ehitisega, mis on valminud aastatel 1968-
- Pärast seda ehitamise ja laiendamisega tegeletud ei ole; 5) kuna kaebaja kinnistut müüa ei saa, palub ta vallalt välja mõista tekitatud otsene kahju; 6) selgusetu on, kuhu on kadunud eelmiste omanike projektid ja kes nende kadumise eest vastutab. Hoonel on vahetunud seitse omanikku; 7) kaebaja palub kohtul välja tuua tõlgenduse ehitise teatise määruse põhifunktsioonist ning selgitada, miks selline määrus on üldse vastu võetud.
- Saku Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3
(4)3-11-320
- Apellatsioonkaebuses on märgitud, et kohus on kaebaja kahjunõudest loobumise taotlust vääralt tõlgendanud, sest kaebaja loobus taotlusest üksnes „esialgu“. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja käsitlus on arusaamatu. Kaebaja ei ole halduskohtule nõuetekohast kahjunõuet esitanud. Vastav taotlus sisaldus üksnes esialgses kaebuses, kuid 15.03.2011 edastas kaebaja kohtule taotluse kahjunõude taotlusest loobumiseks. Vastuväiteid halduskohtu 05.04.2011 määrusele, millega võeti menetlusse vaid tuvastamis- ja kohustamisnõue, kaebaja ei esitanud. Samuti ei nähtu 16.06.2011 kohtuistungi protokollist, et kaebaja soovis kahjunõude menetlemist. Kohtuotsuses on kaebusest loobumist kajastatud otsuse kirjeldavas osas ning seal väljendatu vastab toimiku materjalidele. Kuigi kaebaja käesoleva kohtumenetluse raames kahjunõudest loobus, ei takista see kaebajal kahjunõude esitamist tulevikus. Nõudest on loobutud enne selle menetlusse võtmist ja seega ei ole kaebaja loobumisavaldusel mingit nõudeõigust piiravat iseloomu.
- Kohus on asja läbivaatamisel seotud kaebuse piiridega. Kuna käesoleval juhul on vaidlustatud valla tegevust, mis seisneb ehitise teatise alusel elamu ehitisregistrisse mittekandmises, hindab kohus üksnes seda, kas taoliseks keeldumiseks esines alus. Kohus ei hinda valla tegevust käesoleval ajahetkel ega anna seetõttu hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, et vald esitab kaebajale ehitise seadustamiseks üha uusi nõudeid. Kui kaebuse lahendamisel ilmneb, et ehitis tuleb registrisse kanda teatise alusel, langeb nagunii ära kaebaja kohustus teha ehitise seadustamiseks muid toiminguid.
- Kohus nõustub halduskohtuga, et elamu näol on tegemist ebaseadusliku ehitisega. Tõendatud ei ole kaebaja väited, et ehitis oli valmis aastaks 1992, et ehitise kohta on olemas dokumentatsioon, kuid vastustaja on selle ära kaotanud. Ringkonnakohus ei hakka halduskohtu poolt tehtud analüüsi kordama, vaid kinnitab, et nõustub halduskohtu järeldustega, et 22.07.1995 maja valmis ei olnud, ning et ehitise laiendamine on toimunud aastatel 1992-
- Halduskohus ei ole EhS § 72 lõikeid 2, 3 ja 5 vääralt tõlgendanud. Lõigetest 2 ja 3 tuleneb üheselt, et kasutusloa saamiseks peab ehitis olema õiguslikul alusel ehitatud. Siinkohal ei piisa, et millalgi rajati kinnistule õiguslikul alusel 43,3 m2 suurune aiamaja. Taotluse esitamise ajal asus kinnistul oluliselt suurem elumaja ning puudub igasugune dokumentatsioon, kust nähtuks kohaliku omavalitsuse luba aiamaja laiendamiseks.
- Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et määrus nr 72 on kehtestatud EhS § 16 lg 8 alusel. Seega ei saa selle reguleerimisulatus olla laiem, kui eelviidatud normil endal. Ringkonnakohus ei hakka vastavat põhjendust kordama.
- Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 4
(4)