← Eesti

2-10-41719/24

Obsah (11)§ 1028§ 1032§ 108§ 1018§ 2§ 3§ 1024§ 1020§ 1023§ 1041§ 1042

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-41719 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2011, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Tiit Kollom, Kaupo Paal Tsivi

) § 1028 lg 1 mõttes, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tema poolt tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud kulutuste hüvitamist. Hageja eesmärgiks on tagada Tiskre terviklikkus ja heakorrastatud elukeskkond. Hageja poolt osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva teenuse tasu suurus arutatakse läbi ja kinnitatakse üks kord aastas hageja üldkoosolekul. Lähtudes

§ 1028

lg-s 1 ning

§ 1032

lg-tes 1 ja 2 sätestatust on kostja kohustatud hüvitama hagejale teenuste tarbimise eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud hageja poolt kantud kulutused alates 2005 jaanuarist kuni 25.08.2010 summas 20 855 krooni. 5. Kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni (asukohaga xxxxxxx xx, xxxxxx) viivat Tiskre territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks. Kostja on kohustatud Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise korraldamise eest tasuma hagejale hüvitist ka tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 25 lg 4 ja § 37 lg 3 sätetest. 6.

§ 108

lg 2 sätestatu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt 30.08.2000 sõlmitud ostumüügilepingu punktis 7.2 sätestatud haldus- ja hooldusteenuse lepingu sõlmimise kohustuse täitmist. KMG ja hageja vahel 29.12.2005 sõlmitud koostöölepingust lähtuvalt on hageja see isik, kellega kostja peab lepingu sõlmima, kuna KMG andis lepingu sõlmimise õiguse ja kohustuse alates 04.01.2005 üle hagejale. 2

(7)Kostja vastuväited
  1. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus
  2. Harju Maakohus jättis 18.03.2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  3. Hageja nõudeõigus lepingu sõlmimise kohustamiseks ei saa tuleneda 30.08.2000 kinnistu ostu-müügileping punktist 7.2 ega 29.12.2004 sõlmitud koostöölepingu punktist 2.
  4. Nõude loovutamine on leping senise võlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel, millega loovutaja annab temale kuuluva nõude üle teisele isikule. Sellist kokkulepet koostöölepingust ei nähtu. Koostöölepingu punkti 1.5 kohaselt on hageja saavutanud Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga kokkuleppe, et Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ lõpetab Tiskre elanikega sõlmitud teeninduslepingud ja hageja sõlmib Tiskre elanikega uued teeninduslepingud. Sama on sätestatud koostöölepingu punktis 3.
  6. Kui eeldada loovutamislepingu sõlmimist, saab 30.08.2000 ostu-müügilepingus sisalduvat kokkulepet käsitleda hoolduslepingu sõlmimiseks kohustava eellepinguna. Nõuet ei saa loovutada, kui nõudele vastavat kohustust ei saa ilma selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui algsele võlausaldajale. Selliseks kohustuseks on eellepingust tulenevad nõuded, mis on suunatud põhilepingu sõlmimisele. Seega on nõude loovutamine tühine.
  7. Kostjale ei tulene kohustusi lepingu sõlmimiseks ka seadusest ega hageja põhikirjast, sest kostja ei ole hageja liige.
  8. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud kulutused 20 855 krooni. Hageja nõue ei tulene konkreetselt tehtavatest kulutustest. Hageja on esitanud 2007-2009 elamurajooni majapidamise kulutuste aruanded, millega hageja soovib tõendada, et kulutuste suurus on olnud kooskõlas hageja poolt üldkoosolekute otsustega kehtestatud igakuiste tasudega summas 555 krooni. Tabelites on toodud osutatavate teenuste täpne nimekiri ning iga majapidamise kulu osa selles. Kuivõrd kostja ei ole Tiskre elanike MTÜ liige, siis nimetatud mittetulundusühingu üldkoosoleku otsused temale ei laiene ning lähtuda ei saa üksnes Tiskre elanike MTÜ liikme kuumaksest. Juhul, kui hageja osutas kostjale teenuseid, siis tulnuks hagejal välja tuua konkreetne arvestus, millist teenust ja millises maksumuses on kostjale osutatud. Hageja arvestus sisaldab ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu). Samuti nähtub nimetatud arvestusest, et keskmine kulu ühe majapidamise kohta on väiksem kui hageja esitatud nõue 555 krooni kuus. Kuna kostja on tasunud tänava hoolduse (territooriumi hooldus) ja tänavavalgustuse eest igakuiselt 230 krooni (hageja nimetab seda halduskorralduse tasuks), siis kohus nimetatud kulutusi ei analüüsi ja selle kohta esitatud tõendeid ei hinda.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seetõttu peab kohus kontrollima, kas hageja nõudel võib olla mingi muu õiguslik alus. Hageja on seisukohal, et tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena

§ 1028

lg 1 mõttes ning kostja peab hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. 14. Kohtu hinnangul ei kuulu kohaldamisele alusetu rikastumise sätted, vaid nõude lahendamisel kuuluvad kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja eesmärk on olnud pakkuda terviklikku ja kvaliteetset elukeskkonda.

§ 1018

lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on 3

(7)asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hagejal on olemas tahe soodustada kostjat, kes elab hageja poolt hallatavas piirkonnas ning poolte vahel puudub lepinguline suhe. 15. Käesoleval juhul on kostja jätnud osaliselt teenuste eest tasumata alates 2005, kuid vaatamata sellele on hageja sooritusi edasi teinud. Kostja ei ole avaldanud soovi saada hagejalt valveteenust ning kostja ei ole sellise teenuse osutamist hiljem heaks kiitnud. Kohtu hinnangul on tõendamata, milliseid teenuseid on kostjale 325 krooni eest igakuiselt osutatud ja mida kostja on nendest teenustest reaalselt tarbinud. Hageja arvestus sisaldab ka hageja tegevusega seonduvaid kulusid (nt. halduri palgakulu, õigusabi, inkasso, riigilõiv). Hageja nõue saab põhineda tegelikult kantud kuludel, mitte kuutasul. Samas aga tugineb hageja oma nõudes

§ 1032

lg 2 sättele, mille kohaselt hageja leiab, et kostja peab hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kostja on selgitanud kohtuistungil, et tasub nende teenuste eest, mida ta tarbib ja on talle vajalikud: territooriumi hooldus ja tänavavalgustus. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole oma nõuet kulupõhiseks teinud ega tõendanud, et nõude aluseks olevate kulutustega soodustatakse kostjat. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega hageja nõuded rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus jättis tema nõuded rahuldamata põhjendamatult ning materiaalõiguse vastu eksides.
  2. Maakohus järeldas, et hoolduslepingu sõlmimiseks kohustavast eellepingust tulenevaid nõudeid ei saa üle anda ilma võlgniku nõusolekuta. Hageja on seisukohal, et kohtu seisukoht on väär. Hageja ei ole esitanud kostja vastu eellepingust tulenevat nõuet põhilepingu sõlmimiseks, vaid on nõudnud eellepingust tuleneva eraldi kohustuse - hoolduslepingu sõlmimise -täitmist.
  3. Kohus on asunud seisukohale, et ehkki kostja on teenuse osutamisega osaliselt nõustunud, ei ole ta samas teenuse osutamist heaks kiitnud ning teenuse osutamine ei vasta kostja tahtele. Nimetatud küsimuses on kohtu seisukoht vastuoluline. Juhul, kui kohus leidis, et kostja on hageja poolt osutatud teenustele andnud teatud ulatuses konkludentse nõusoleku, siis puudus kohtul alus asuda samas seisukohale, et kostja ei ole teenuse osutamist heaks kiitnud. Vastavas olukorras oleks kohus pidanud analüüsima, millises ulatuses on kostja hageja poolt osutatud teenused heaks kiitnud ning hageja nõude vähemalt osaliselt rahuldama.
  4. Kohtu hinnangul on tõendamata, milliseid teenuseid on kostjale 325 krooni eest igakuiselt osutatud ja mida kostja on nendest teenustest reaalselt tarbinud. Samas on hageja esitanud kohtule kõik erinevate teenuseosutajatega sõlmitud lepingud, hageja igakuiste kulutuste alusel koostatud raamatupidamistabelid ja neid kinnitavad majandusaasta aruanded. Hageja ei näe ühtegi alust, mille kaudu kostjat teistest elamurajooni elanikest eristada ning leida, et ta on teenuseid tarbinud teiste elanikega võrreldes vähem või rohkem. Hageja on lähtunud eeldusest, et kostja on tarbinud teenuseid teiste elanikega võrdselt ning seda kajastavad vastavalt ka raamatupidamistabelid.
  5. Lisaks sellele on apellant kogu menetluses tuginenud

§ 1032

lg 2 ning leidnud, et oluline ei ole mitte kulupõhine arvestus vaid lähtuma peab saadu harilikust väärtusest. Ühtlasi on kohus jätnud tähelepanuta ka hageja poolt viidatud Riigikohtu seisukoha, mis on väljendatud otsuses nr 3-2-1-101-03, ning mille kohaselt tuleb teenuse tarbimise eest raha tasumata jätmist käsitleda vara alusetu säästmisena st alusetu rikastumisena

§ 1028lg 1 mõistes mitte käsundita asjaajamisena nagu seda on käsitlenud maakohus. Vastus apellatsioonkaebusele 4

(7)
  1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  2. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Otsus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. 19.09.2011 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjali juurde täiendav tõend, milleks on Kodumajandusgrupi AS (pankrotis) endise juhatuse liikme Urmas Lauri ja hageja juhatuse liikme Üllar Tanibergi kirjalik selgitus selle kohta, kuidas mõistsid pooled 29.12.2004 koostöölepingut. Ringkonnakohus jätab taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Esiteks ei ole taotletav tõend seaduses sätestatud protsessivormis. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus, mitte aga isiku kirjalik selgitus. Teiseks on tõend esitatud hilinemisega. Ringkonnakohtus kirjalikus menetluses saab avaldusi ja seisukohti kohtule esitada üksnes juhul ja ulatuses, milles tsiviilkohtumenetluse seadustik seda võimaldab. TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue tõendi esitamise lubatavust apellatsioonistmes peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses uue tõendi esitamist taotlenud.
  4. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et hoolduslepingu sõlmimise kohustus ei saanud tuleneda kostja ja KMG vahelise kinnistu ostu-müügilepingu p-st 7.2 ega 29.12.2004 sõlmitud koostöölepingu punktist 2.
  5. Kinnistu ostu-müügileping nägi ette kohustuse sõlmida hooldusleping Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Tingimust, et kostja peaks müüja esimesel nõudmisel sõlmima lepingu müüja poolt osutatud muu isikuga, kinnistu müügileping ei sisalda. Samuti on õige maakohtu järeldus, et kostjale hagejaga hoolduslepingu sõlmimise kohustust ei saa tuleneda ka hageja ja KMG vahelisest koostöölepingust. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele. Kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub. Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja endale koostöölepingu alusel kohustusi võtnud, mistõttu ei saa talle tuleneda sealt ka kohustust sõlmida hagejaga hooldusleping või hageja osutatud teenuste eest tasuda. Seda kinnitab ka koostöölepingu p 3.1, mille järgi peab hageja saavutama kokkuleppe Tiskre elanikega neile teenuste osutamise ja selle tingimuste kohta.
  6. Ringkonnakohus märgib veel, et lepingu sõlmimiseks kohustamise nõue tuleks jätta rahuldamata ka põhjusel, et hageja poolt esitatud sõnastuses ei saa hagi rahuldada. Selleks, et kohus saaks kostjat kohustada tahteavaldust andma, tuleb hagejal hagi esemena esile tuua, millises konkreetses sõnastuses tahteavaldust ta kostjalt hageb. Kohus ei saa kohustada kostjat sõlmima lepingut, ilma, et hageja oleks määranud konkreetse tahteavalduse täpse sisu.
  7. Hageja väitel on ta osutanud alates
  8. aastast kostjale teenuseid, mille eest kostja ei ole tasunud ega teenusega seoses hageja kantud kulutusi hüvitanud. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe

§ 2

lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib

§ 3

järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks kostjaga sõlmitud leping, mille alusel oleks kostja kohustatud hagejale midagi maksma. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt raha liikmelisuse alusel. 27. Hagi ei saa rahuldada ka teeseaduse alusel, kuna hageja ei ole tee omanik. Teeseaduse vastav säte, millele hageja tugineb, reguleerib tee omaniku õigusi. Asjaolust, et hageja võttis 5

(7)Kodumajagrupi AS-iga sõlmitud lepingu p. 3.2.1 järgi enda kanda ka tänavate üldise korrashoiu ehk siis TeeS § 37 lõikes 1 sätestatud avalikult kasutatava tee omaniku kohustused, ei anna talle iseenesest alust nõuda selle lepingulise kohustuse täitmise eest tasu kostjalt, kes ei ole lepingu pooleks. Koostöölepingust ei nähtu, et hagejale oleks loovutatud õigus nõuda tee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist TeeS § 37 lg 3 alusel teeomaniku asemel. Asjaolule, et Kodumajagrupi AS on koostöölepinguga andnud hagejale üle Tiskre tänavate korrashoiu ohutu liiklemise tagamise kohustusega ja ühtlasi loovutanud õiguse küsida tänava kasutajatelt selle eest hüvitist, ei ole hageja ka tuginenud. 28. Käsundita asjaajamise osas selgitab kolleegium täiendavalt, et käsundita asjaajamisele tugineva nõude esitamiseks peavad olema täidetud

§ 1018eeldused.

Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud eeldused ei ole kõnealusel juhul täidetud. Käsundita asjaajamise esmaseks eelduseks on

§ 1018lg 1 järgi, et midagi oleks tehtud teise isiku kasuks.

Lisaks käsundita asjaajamise üldistele eeldustele, peab olema täidetud ka mõni

§ 1018lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimus.

Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks väidetava asjaajamise heaks kiitnud (

§ 1018

lg 1 p 1) või et selline asjaajamine oleks olnud oluline avalikes huvides (

§ 1018lg 1 p 3).

Kui ühtegi

§ 1018

lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei esine, kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (

§ 1018

lg 2), tuleks hageja nõue kvalifitseerida

§ 1024lg 4 järgi.

Samas oleks kostjale

§ 1018

lg 1 pdes 1-3 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne

§ 1020

lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud hageja alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded

§ 1024lg 4 alusel.

29. Isegi siis, kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude rahuldamise eeldused oleksid täidetud, ei ole hageja tõendanud käsundita asjaajamise kulutusi, sest

§ 1023

lg 1 kohaselt saab asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist. Kohane ei ole arvestada neid kulutusi, mida hageja tegi kogu piirkonna osas. Samuti ei saa lähtuda mitte kõikidest hageja tegevuskuludest ja hageja poolt tellitud teenuste kulutustest, vaid üksnes nendest, mida saaks lugeda kostja kasuks osutatud teenuste kuludeks. Viimast eeldusel, et hageja oleks sooritused teinud kostjale. 30. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõuet ei saa rahuldada alusetu rikasutmise regulatsiooni alusel. Hageja seisukoht, et kohaldamisele kuulub

§ 1028lg 1, on ekslik.

Hagejal ei ole selle sätte järgset nn soorituskondiktsioonist tulenevat nõuet, kuna kostja ei ole saanud hagejalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja ei ole väitnud ka, et ta oleks täitnud hooldusteenuste osutamisega kostja kohustusi kolmanda isiku (nt Kodumajagrupi AS-i) ees. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kulutuste hüvitamist ka

§ 1041järgi.

Samuti ei ole hagejal nõuet kostja vastu

§ 1042

lg 1 alusel, kuna hageja ei ole väitnud, et ta oleks teinud kulutusi kostja esemele. Maa, millele kulutusi on tehtud, kuulub Kodumajagrupi AS-le. Kostja kinnisasja juurde viivate teede valgustamine, hooldamine, haljasalade hooldamine jne ei ole kostja eseme suhtes kulutuste tegemine. 31. Asja materjalidest võib järeldada ka, et üks täiendav põhjus, miks hageja vastavaid teenuseid osutab, on see, et vastavate teenuste osutamine on hageja peamine põhikirjaline eesmärk, milleks hageja loodi ning sellest tulenevalt on hagejal oma liikmete suhtes ka teenuste korraldamise kohustus. Olukorras, kus hageja täidab oma liikmete suhtes teenuse osutamise kaudu oma põhilist põhikirjalist kohustust ja ühtlasi ka oma lepingulisi kohustusi, mida hageja on vabatahtlikult kolmanda isiku ees võtnud, jääb õiguslikult arusaamatuks, miks peaks kostja nende teenuste eest hagejale maksma. Ka see, kui hageja tellib teenuseid väärteovastutuse vältimise eesmärgil, ei loo selgust selles, miks peaks kostja selliste hageja poolt tellitud teenuste eest maksma. 6

(7)Menetluskulude jaotus ja selgitus 32. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Tiit Kollom 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.