Obsah (8)

§ 102§ 1§ 31§ 109§ 86§ 90§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2011.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-53156 Tsiviilasi AJ´i avaldus pankrot

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada AJ´i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 10.01.
2. a kell 13.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada AJ´i esitama hiljemalt 09.01.2012.a pankrotihaldurile Kalle Mõtsnik´ule oma täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Kalle Mõtsnik´ule tasuks 1710 eurot ning mõista välja see võlgnikult ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik´u kasuks.
6. Määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 140,07 eurot ning mõista välja see võlgnikult Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ kasuks.
7. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 02.11.2011 esitas AJ Harju Maakohtule avalduse pankroti välja kuulutamiseks. Harju Maakohus määras 09.11.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: 1997.a. abiellus võlgnik Natalja Jegorovaga. 2007.a. märtsikuus omandasid võlgnik ja tema abikaasa korteriomandi (reg nr XXX) Tallinnas Pirita linnaosas Mähel, mille reaalosaks oleva korteri üldpindala on 95,4 m2 ja milleks võtsid nad AS-ist SEB Ühispank eluasemelaenu. Panga andmeil on käesoleval ajal laenuga seotud nõude suurus 131 835,55 Eurot. Nimetatud korteriomandile on seatud 3 hüpoteeki AS SEB Panga kasuks kogusummas 182 787,31 Eurot (2 860 000 krooni). 06.08.2007.a. andis võlgnik käenduse Sampo Pangale (nüüd Danske Bank AS Eesti filiaal) endaga seotud ettevõtja OÜ M kapitalitrendilepingust nr XXX tulenevate kohustuste tagamiseks. OÜ M oma kohustusi kohaselt ei täitnud ning 12.09.2011.a. kohtuotsusega ts asjas 2-11-15286 mõistis Harju Maakohus võlgnikult ja OÜ-lt M Danske Bank AS Eesti filiaal kasuks solidaarselt välja 18 000,07 eurot. Danske Bank AS andis otsuse täitmisele Tallinna Kohtutäitur Katrin Vellet´ile ning koos täitekuludega moodustab võlgnevus 21 775,85 eurot. OÜ M on tegevuse lõpetanud, 2009.a. ja 2010.a. aastaaruandeid äriregistrile esitanud ei ole. Äriregister on teinud talle kustutamishoiatuse ja ise oma kohustusi Danske Banga AS Eesti Filiaali ees täita ei suuda. Võlgnik töötas kuni 2011.a. suveni AS-is U , siis aga temaga sõlmitud tööleping lõpetati. 28.10.2011.a. sõlmis võlgnik töölepingu OÜ-N, mille osanik ta ka 50% ulatuses on, kuupalgaga 278,02 eurot. OÜ N osakapital on 42 000 krooni ja ta tegutseb maanteevedude korraldajana (ekspediitorteenused). 2010.a. majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli tal varasid 428 491 krooni (27 385 eurot), kohustusi aga 263 367 krooni ehk 16 832 eurot. Võlgnik on abiellunud ca 15 aastat tagasi ja abieluvaralepingut sõlminud ei ole. Seega kuulub tema vara abikaasaga ühisvarasse. Pindi Kinnisvara andmeil oli 2011.a. novembrikuus Pirital 2 asuvate korteriomandite keskmine tehinguhind 1300 eurot/m2 . Siit tulenevalt oleks võlgniku ja tema abikaasa korteriomandi väärtus ca 123 500 eurot, millest võlgniku osa moodustaks ca 61 750 eurot. OÜ N võlgnikule kuuluva osa väärtuseks hindab ajutine haldur üks neljandik vara ja kohustuste vahest ehk 31.12.2010.a. seisuga ca 5000 eurot. Võlgnikul on kontod Swedbangas, SEB Pangas ja Nordea Pangas, kuid nende saldod on nullis või negatiivsed. Teistes pankades kontosid ei ole. SEB Pangas oleval väärtpaberikontol on võlgnikul pensionifondi osakuid 157,76 Euro väärtuses. Ehitusregistri andmeil ei oma võlgnik ehitisi vallasvarana ja Maanteeameti andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku andmeil tal märkimisväärses koguses sularaha ei ole, samuti puuduvad väärismetallid ning – kivid. Võlgnikul on kohustusi enam kui 153 600 euro väärtuses, vara aga ainult ca 70 000 Euro väärtuses ehk üle 2 korra vähem. Täitemenetluse Seadustiku § 132 lg 1 kohaselt ei saa sissetulekule sissenõuet pöörata, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega OÜ-st N saadavat kehtiva palga alammäära piires olevat töötasu vara hulka arvata, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei saa. Võlgnikule kuuluva korteriomandi väärtus on küll suurem kui Danske Panga AS Eesti nõue, kuid kuna korteriomandil väärtus on väiksem, kui sellele seatud SEB Panga hüpoteekidega tagatud nõue. siis selle arvel teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole võimalik ja ka SEB Panga kõigi nõuete rahuldamiseks oleks vaja veel täiendavaid vahendeid. Seetõttu on haldur seisukohal, et võlgnikul likviidne vara, mille arvel ta suudaks enda võlgnevused tasuda, puudub ning ta on maksejõuetu. Ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga ja kooskõlas PankS § 31 tuleb välja kuulutada tema pankrot. Võlgniku SEB panga pangakonto XXXXXXXXXXX väljavõttest nähtub, et ta on reale eraisikutest võlausaldajatele 2011.a. septembri ja augustikuus tagasi maksnud laenusid, kuigi ta tema enda hinnangul oli 2011..a suvel ASU sõlmitu töölepingu lõpetamisest maksejõuetu. Nii on nimetatud ajavahemikul OJ tehtud väljamakseid kokku 1633 euro ulatuses, AS 803 Eurot (kandis küll 21.09.2011.a. 250 eurot tagasi), RL 600 eurot (300 eurot on tagastanud) ja AN 300 eurot, millised väljamaksed võivad olla PankS § 113 alusel tagasivõidetavad. Teisi tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku töötuks jäämist ja ebaõnnestunud äritegevust ning äriühingu äritegevuse käigus laenude võtmisel isikliku käenduse andmist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kooskõlas PankS § 23 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub ajutine pankrotihaldur määrata ajutise halduri tasuks 1710 eurot sotsiaalmaksu arvestamata; määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 140,07 Eurot (ükssada nelikümmend Eurot ja seitse senti). Halduri kulude hüvitis välja mõista Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ-le, konto Swedbank AS. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AJ´i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik´u.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, võlgade suuruseks on vähemalt 153 600 eurot, võlgnikule kuuluva vara väärtus on ca 70 000 eurot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

3 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1710 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu on põhjendatud ning võlgnikult tuleb välja mõista halduri tasu summas 1710 eurot ning määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 140,07 eurot. Halduri kulude hüvitis välja mõista Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ-le, kontole Swedbank AS. Liili Lauri Kohtunik 4