← Eesti

3-09-1713/104

3-09-1713 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1713 Haldusasi M. R kaebus, milles kaebaja taotleb: tühistada Torgu Vallavolikogu 26.06.2009 otsus nr 1-1/18 Asja läbivaatamise kuupäev
  2. detsember 2011 Menetlusosalised Kaebaja M. R Vastustaja Torgu Vallavolikogu esindaja Mihkel Tuus Kolmas isik L. U Järelevalvet teostav isik Saare maavanem RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p6 : Jätta rahuldamata M. R kaebuse haldusasjas nr 3-09-
  3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  4. detsembril
  5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 1 3-09-1713 ASJAOLUD 26.06.2009 Torgu Vallavolikogu otsusega nr 1-1/18 kehtestati üldplaneeringut muutev detailplaneering Saare maakonnas Torgu vallas T külas P II kinnistul ja kanda vastavad muudatused Torgu valla rannaalade osaüldplaneeringusse (tl 7-10). 06.08.2009 saabus kohtusse M. R kaebus Torgu Vallavolikogu 17.08.2004 protokollilisele otsusele nr 1-1/7 p 15-1 ja Torgu Vallavolikogu 26.06.2009 otsusele nr 1-1/18 (tl 5-6) 13.11.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 17-18). 26.11.2009 täpsustas kaebaja kaebust (tl 21). 16.12.2009 esitas Torgu Vallavolikogu arvamuse kaebuse esitamise tähtaegsuse osas ( tl 2628). 03.03.2010 määrusega on lõpetatud menetlus kaebaja nõudes Torgu Vallavolikogu 17.08.2004 protokollilisele otsusele nr 1-1/7 p 15-1 (tl 45-48). 05.05.2010 määrusega on kaebus jäetud käiguta (tl 51-52). 21.05.2010 kaebaja täpsustas esitatud kaebust (tl 55). 30.09.2010 esitas Torgu Vallavolikogu vastuväited kaebusele (tl 61-62). 04.10.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 64). 14.10.2010 esitas kohus vastustajale nõude dokumentide esitamiseks (tl 67). 25.10.2010 taotles vastustaja kohtunõude täitmiseks antud tähtaja pikendamist (tl 70). 08.11.2010 tegi kohus vastustajale trahvihoiatuse kohtunõude täitmata jätmise osas (tl 72-73). 11.11.2010 esitati kohtule ranna kindlustusrajatise mõõdistusprojekt (tl 75-80). 12.11.2010 esitas vastustaja kohtule tõendid (tl 82, 83-139). 17.11.2010 edastati esitatud tõendid kaebajale (tl 140-147). 01.12.2010 esitas kaebaja taotluse Keskkonnainspektsiooni kaasamiseks (tl 149). 25.02.2011 määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Keskkonnainspektsiooni kaasamiseks. Määrusega kaasati arvamuse andmiseks järelevalvet teostav isik Saare maavanem (tl 153-154). 18.03.2011 taotles Saare maavanem talle vastamiseks antud tähtaja pikendamist (tl 165). 11.04.2011 esitas Saare maavanem arvamuse kaebuses (tl 169, 170-171). 20.06.2011 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 176-177). 18.10.2011 esitas vastustaja vastuse kohtunõudele ( tl 182). 20.10.2011 esitas Saare maavanem vastuse kohtunõudele ( tl 194). 21.10.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ( tl 196). 21.10.2011 esitas kaebaja täiendavad seisukohad ( tl 207). 29.10.2011 esitas kaebaja täiendavad vastuväited ( tl 212). 03.11.2011 määrusega kaasas kohus kolmanda isiku ( tl 216-217). 17.11.2011 esitas kolmas isik arvamuse kaebuses ( tl 222). 05.12.2011 määrusega tehti teatavaks kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg (tl 223). 06.12.2011 esitas kaebaja seisukoha kolmanda isiku arvamusele (tl 226). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD M. R kaebuse kohaselt riivab kaebaja huve T külateega ja P II kinnistu detailplaneeringuga seonduv seoses kinnistunaabrusega ja eluümbruse korraldusega. Kaebaja selgituste kohaselt kolis ta P II naaberkinnistu Päädule 2005 aastal, mil soovis ka tutvuda oma kinnistu ümbruse maakorraldusse puutuvate dokumentidega. 17.08.2004 protokolli ei avalikustatud ettenähtud korras. 2 3-09-1713 Kaebuse 26.11.2010 täpsustuse kohaselt kehtestati kaevatava otsusega planeeringu lahendus, mis kaotab osa T külateest, muutes selle eramaaks ning seadustab osaüldplaneeringuga vastuolusoleva, küla miljööd ja maastiku moonutavate ehitiste kompleksi. Olukord, kus piirkond on lukustatud väravaga suletud ja külateel liikumine võimatu ilma värava võtmeid omamata, võib hädaolukorras osutuda saatuslikuks, sest teelt ei pääse läbi ka operatiivsõidukid. Volikogu 26.06.2009 vastuvõetud detailplaneeringu alusel soovitakse kehtestada muudatused, mida valmistati ette vallavolikogu 17.08.2004 protokollilise otsusega, mis muudavad täielikult keskkonna- ja elutingimusi T külas. Muudatused rikuvad kaebaja õigust kasutada T rannateed, on takistatud kaebaja võimalus kasutada Läänemere kallasrada. Samuti on kahjustatud kaebaja ootusi elukoha valikul, sest Natura kaitsealade vahetusse lähedusse ja traditsioonilisse rannakülla elama asudes, ei soovinud kaebaja elama asuda hiiglasuures tehnilise betoonrajatise naabruses. Kaebaja hinnangul on muudatuste tulemusel oluliselt langenud temale kuuluva kinnistu väärtus ning nurjunud kaebaja plaan veeta pensionipõlv ehedas ja puutumatus looduses traditsioonilise külamiljöö keskel. Kaebaja oma 21.05.2010 täpsustuses märgib, et kaevatava otsusega seadustati ebaseaduslik rajatis, mis takistab kaebajal kasutada Läänemere kallasrada ning on vastuolus VeeS § 10, LKS § 36 ja AÕS §
  6. Nimetatud otsuse tulemusel tuleb kaebajal elada hiilgasuure tehnilise betoonrajatise kõrval. Kaebaja oma elukohal valikul lähtus sellest, et ta asub elama puutumatus looduskeskkonnas traditsioonilise külamiljöö keskel. Planeering kehtestatud kujul võimaldab jätkuvalt AÕS § 155 ja 156 nõuete rikkumist T külateel, kus ei ole tagatud juurdepääsu ning teised külaelanikud on sunnitud alatasa oma vara ladustama kaebajale kuuluval kinnistul. Planeeringu alusel on T suletud teeosa juurde rajatud parkla nende inimeste autodele, kes külastavad suletud teeosa taga asuvaid elanikke ning see on rajatud kaebaja kodu ette, rikkudes tema vaatevälja. Kaebaja hinnangul kahjustab otsus keskkonnatingimusi T külas. Kaebaja oma 01.12.2010 seisukohas märgib, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ainsaks põhjuseks oli seadustada seadusevastaselt ehitatud rajatis (muul ja rannakindlustus). Enne kaevatavat otsust ei olnud võimalik vaidlustada antud rajatise osas vastuvõetud dokumente, kuna neid ei olnud olemas või ei olnud neid avalikustatud. Nii kaebaja kui teised külaelanikud pöördusid rajatise ehitamise käigus korduvalt järelepärimistega kohaliku omavalitsuse ja keskkonnaameti poole. Ehitamine toimus Natura alade hulka kuuluva Kura Kurgu kaitseala koosseisu kuuluvasse merre ning ehitamiseks kasutati väga suurtes kogustes ehitusmaterjali. Kaebaja hinnangul viitab volikogu esimehe poolt teostatud ehitustegevus ja ehitise seadustamiskatse korruptiivsele iseloomule, mille käigus kahjustati kaebaja huve. Kaebaja vastavasisulisi pöördumist ei ole Saaremaa keskkonnainspektsioonis üldse registreeritud. Kaebaja täiendavate selgituste kohaselt eemaldati parkla rajamisel selle asukohast muld, mis asendati kruusa ja rannaklibuga. Kaebaja selgituste kohaselt oli kirdevaade põhjuseks, miks kaebaja oma kodu praegusesse kohta rajas. Mererand on kaebaja koduakende vaateväljas. Kaebaja hinnangul ehitati parkimisplats ebaseaduslikult. Kaebaja hinnangul oli tal seadustest tulevalt korrast õigustatud ootus, et kõrvalkinnistu säilib ka tulevikus muutumatul kujul ja seeläbi säilib kaebaja elamust looduslik vaade merele. Parkimis- ja jäätmekogumisplats tekkis seetõttu, et suletud teeosa jäävate kinnistute juurde ei pääsenud enam teenindavad veokid ning seetõttu on parkimisplatsi rajamine seotud detailplaneeringuga. Ebaseaduslikust ehitustegevuse toimumisest olid teadlikud vallavalitsuse ametnikud, Saare maavalitsus, keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja. Kaebaja pöördus korduvalt 3 3-09-1713 nimetatud ametnike poole seoses ebaseadusliku ehitustegevusega, kuid tema pöördumistele ei vastatud ning teavet ei antud. Vastuses kolmanda isiku arvamusele märgib kaebaja, et kolmas isik kinnistu omanikuna on kohapeal käinud vaid mõnel korral ega saanud mõjutada kinnistu kasutaja M. U´i ehitustegevust kinnistul ning omada reaalset ülevaadete kinnistuga seotud probleemidest. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku poolt kohtule edastatud arvamus ei kajasta L. U´i seisukohta, vaid on koostatud ja temale allkirjastamiseks antud Mihkel Tuus´a poolt. Vastutaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja õigusi ei ole kaevatava otsusega rikutud ning otsus on kooskõlas seadustega. Otsusega muudeti ranna-alade osaüldplaneeringut selliselt, et P II kinnistul on lubatud kaldakindlustuse ja kivimuuli rajamine. Vastustaja väidetel koostati P II kinnistu detailplaneering eesmärgiga kontrollida kinnistule rajatud muuli ja rannakindlustuse seadustamise võimalikkust. Ehitised on neile väljastatud kasutusloa andmisega seadustatud. Kaebaja peab T külatee osas silmas T ranna munitsipaaltee lühendamist ning selle lõpp-punkti asukoha muutmist. Detailplaneeringu kehtestamise ajaks oli kõnealuse teelõigu alune maa eraomandis. Teelõigu kasutamise korda detailplaneeringus ei käsitleta. Vaidlusalune ranna kindlustusrajatis on seadustatud Torgu Vallavalitsuse 14.07.2009 korraldusega nr 2-1/52, millega väljastati ehitise kasutusluba, mitte vaidlustatud detailplaneerinuga. Detailplaneering on tulevikus toimuva ehitustegevuse aluseks, seega ei koostata detailplaneeringut juba olemasoleva ehitise kohta. Seaduse ei näe ehitise seadustamiseks ette detailplaneeringu koostamist. Detailplaneeringu tühistamine ei muudaks õigusvastaseks kasutusloa andmise korraldust. Seetõttu ei saa kaevatav otsus rikkuda kaebaja õigusi põhjusel, et sellega seadustati ranna kindlustusrajatis. Vaidlusalune rajatis ei takista kaebajal kallasraja kasutamist. Vaidlustatud detailplaneeringu ja ranna kindlustusrajatise seadustamise vahel puudub õiguslik seos. Kura Kurgu hoiuala maismaaosa piir asub vaidlusalusest ehitisest ja kaebajale kuuluvast kinnisust ca 700 m kaugusel, seega ei ole kaebaja elukoht kaitselause maa vahetus läheduses. Vastustaja hinnangul ei saa külamiljööd rikkuda ehitis, mille maksimaalne kõrgus maapinnast on projekti kohaselt 71 cm. Kaebaja ei ole näidanud, millel põhineb tema õiguspärane ootus, et naaberkinnistule, uusi ehitisi ei rajata. Ei ole õige kaebaja väide selle kohta, et vaidlusalune rajatis püstitati puutumatusse looduskeskkonda. Nimetatud kohas olid ka varem sadamarajatised. Nende olemasolu on sedastatud 25.06.2008 ekspertarvamuses rajatise keskkonnamõjude kohta. Olemasoleva rajatise lagunemine oli üheks põhjuseks, miks P II omanik kalda korrastamise ette võttis. Kaebaja väide tema kinnisasja väärtuse langemise kohta on paljasõnaline. Vastustaja hinnangul on korrastatud rannajoon tõstnud kaebaja kinnistu väärtust. Alusetu on kaebaja väide, et planeering mõjutab liikumisvõimalusi T ranna munitsipaalteel. Nimetatud tee alune maa ei kuulu planeeringualasse. Kaebaja viidetest AÕS §-le 155, 156 nähtub, et kaebaja peab silmas ikkagi erastatud maatükki, millel varem asus munitsipaaltee koosseisu kuulunud teelõik. Ka nimetatud teelõigu alune maa – P juurdelõige – ei olnud planeeringuala koosseisus. Nimetatud teelõigul ei asu ka avalikult kasutatavat teed. Alusetu on kaebaja väide, et eratee kaudu on takistatud juurdepääs tagapool olevatele kinnistutele, milliste hulka kaebaja kinnistu ei kuulu. Teelõigu alguses on elektroonilise võtmega avatav tõkkepuu ning kõigil külaelanikel, kes soovivad mootorsõidukiga oma kinnistule pääseda selle teelõigu kaudu, on vastav võti olemas. Olemas on ka teine juurepääsutee. Jalgsi ja jalgrattaga on juurdepääs vaba kõigile soovijatele. 4 3-09-1713 Ei ole õige kaebaja väide varade korduva ladustamise kohta tema kinnistule. 2009 aasta kevadel ei kandnud teelõik Õ. V´ile küttepuid toonud traktorit ning ta oli sunnitud küttepuud ladustama, kuid ladustamine toimus P kinnistule, mitte kaebaja kinnistule. Kaebaja väide keskkonnatingimuste kahjustumise kohta on paljasõnaline ja vastuolus keskkonnaeksperdi poolt antud ekspertarvamusega. Kinnistul nimega „P juurdelõige“ paikneva teeosa alune maa ei olnud planeeringu koosseisus. Vastustaja väidetel ei saa külatee osa ja selle kõrvale P II kinnistule jääv parkimisala rikkuda kaebaja õigusi. Planeering näeb ette parkimisala kavandamise, mitte parkla rajamise. Nimetatud parkimisala asub looduslikul kamaraga kaetud rannavallil, millest omanik on eemaldanud suuremad kivid, mistõttu ei ole tegemist inimtekkelise parklaga. Parkimisala ei ole rajatud kaebaja kodu ette. Kuna kaebaja kinnistul asub elamu kinnistu keskosas, ei saa üle külatee asuv parkimisala olla kaebaja elamu ees, vaid asub eemal kirde suunal. Kaebaja elamu ja teised hooned asuvad oluliselt kõrgemal kui parkimisala. Vaatevälja ei saa segada ka prügikonteiner, kuna selle kõrgus ei ületa kiviaia kõrgust. Saare maavanem oma arvamuses märgib, et vaidlustatud P kinnistu detailplaneeringu osas teostas maavanem planeerimisseaduses kohast järelevalvet enne planeeringu kehtestamist. Enamuse kaebaja esitatud vastuväidete osas andis maavanem hinnangu 18.06.2009 kirjas. Järelevalve tulemusel asus maavanem seisukohale, et detailplaneering ei riku vastuäiteid esitanud isikute õigusi ning planeeringu kehtestamine ja osaüldplaneeringu muutmine on lubatav. Arvamuse andaja hinnangul on kaebus põhjendamata. Kallasraja kasutamise õigus on seadustega tagatud igaühele. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud selliste rajatiste püstitamist, mis seda õigust kitsendaksid. Kaldakindlustuse ja kivimuuli rajamine ei ole takistuseks kallasraja kasutamisele. Pääs kallasrajale on tagatud kinnistut ümbritsevate kiviaeda jäetud avade kaudu ning kinnistule on võimalik randuda ka merelt. P kinnistut läbiva tee puhul on tegemist erateega. Tee muutmine erateeks ei ole toimunud vaidlustatud detailplaneeringu alusel. Ka P kinnistu taga olevaid kinnistuid läbiv endine T külatee ei ole avalikus kasutuses, vaid on eratee. Kaebaja enda kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega ning planeeringuga ei ole kaebaja juurdepääsu avalikule teele mingil moel kitsendatud. Torgu Vallavolikogu asus juba 2004 aastal seisukohale, et omavalitsusele kuuluv T külatee lõppeb P kinnistu piiril. P omanikule anti nõusolek tee aluse maa erastamiseks, mis viidi lõpule enne planeeringu kehtestamist. Planeeringu tühistamine ei tooks seega kaasa muutusi tee kasutamise osas ega muudaks erateed avalikult kasutatavaks teeks. Kaebaja õiguste rikkumisel kinnistule kolmandate isikute poolt vara ladustamisel, on kohaseks nõuda hoidumist sellistest tegudest omandiõiguse kaitse korras. Kaebaja elukoha valik ei tekita iseenesest õigupärast ootust muutumatule keskkonnale tulevikus. Elukoha valik Natura alade lähedusse võib tekitada eelduse, et piirkonnas ei toimu suuremahulist ehitustegevust ega rajata tööstusettevõtteid ning ei arendata tegevusi, mis on vastuolus Natura alast tulenevate piirangutega. Kuid ootust, et hoonestatud naaberkinnistul ei või toimuda mingit ehitustegevust, seeläbi tekkida ei saa. P kinnistu ei asu Natura aladel ning seetõttu ei ole keskkonnatingimustest tulenevalt ehitustegevus kinnistul keelatud. Arvestades seda, et kaldakindlustus ei ületa kogu ulatuses ühte meetrit, ei saa seda käsitleda hiigelsuure betoonehitisena. Ebaselgeks jääb kaebaja väide tema kinnistu väärtuse vähenemise osas. Kaevatavas otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud kallasraja, tee, keskkonna ja üldplaneeringu muutmise küsimusi ning asutud kaalumise teel seisukohale, et detailplaneeringu kehtestamine on antud juhul lubatav. 5 3-09-1713 Planeeringu kehtestamine ei oma mingit mõju tee ja kallasraja kasutamisele. Keskkonnaekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt rajatised ei tekita negatiivset keskkonnamõju. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei tooks endaga kaasa kaebaja poolt soovitud õiguslikke tagajärgi. Vaidlustatud otsuse tühistamine ei tooks kaasa kasutuloa kehtetust ega ehitiste lammutamise kohustust. Samuti ei tooks see kaasa mingeid tagajärgi kinnistut läbiva tee kasutuse osas. Parkla puhul on tegemist rajatava objektiga ja seetõttu on see märgitud üksnes planeerimislahenduse skeemil. Vaate säilimine merele ei ole kaitstav õigushüve. Kinnistu omanik ei saa eeldada, et kõrvalkinnistu säilib muutumatul kujul ja seeläbi säilib tema elamust vaade merele. Ka on küsitav, mis määral saab kavandatav parkla vaadet merele piirata. Enam saab vaadet piirata kõrghaljastus, mille rajamiseks üldjuhul planeeringut vaja ei ole. L. U ühineb Torgu Vallavolikogu ja Saare maavanema seisukohtadega selles, et kaevatava otsusega kehtestatud detailplaneering ei riku mingil moel kaebaja õigusi. Parkimisala ei takista kaebaja vaadet, kuna see ei asu kaebaja elamu ega muude hoonete ees. Kaebaja elamu ja muud hooned asuvad oluliselt kõrgemal kui rannaäärne parkimisala ning seetõttu ei saa seal parkivad autod ega konteinerid, mis ei ole kõrgemad kui nende asukohas olev kiviaed, rikkuda kaebaja vaatevälja. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
  7. Kaebus on esitatud 06.08.2009 vastustaja 26.06.2009 haldusaktile, mille kaebaja sai kätte 06.07.2009 Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebajale kuulub Päädu maaüksus. Kaebuse kohaselt rikub detailplaneeringu kehtestamine kaebaja õigust kasutada P kinnistu koosseisu jäävat kallasrada ja üldkasutuses olnud külateed. Torgu Vallavolikogu 17.08.2004 istungi protokolli p 15.
  8. kohaselt lõppes istungi läbiviimise ajal T ranna munitsipaaltee selle hargnemisel taludesse ning edasi kulgev tee oli mõõdetud eramaade koosseisu. Nimetatud päevakorra punktis antud selgituse kohaselt on teega piirneva kinnistu omanik teinud kulutusi tee korrashoiuks ning rajanud parkla. 17.08.2004 protokollilise otsuse nr 1-1/7 punktiga 15.1 otsustati lugeda T ranna munitsipaaltee lõpppunktiks P Päädu vahelise piiri pikendus (tl 14, 15). Saare Maavalitsuse 07.10.2008 maavanema korraldusega nr 1010 otsustati anda maa erastamise korra § 1 lg 2 p 3 alusel luba L. U´ile kuuluvate kinnistute vahele jääva maatüki liitmiseks P kinnisasjaga ning maatüki erastamiseks MRS § 22 lg 12 alusel. Korraldusele on lisatud maaüksuse plaan, mille kohaselt kuulub erastamisele ribakujulise maaüksusena tee alune maa (tl 39, 40). Saare Maavalitsuse 08.01.2009 maavanema korraldusega nr 31otsustati erastada L. U´ile „P juurdelõige“, mis kuulus liitmisele P kinnistuga nr
  9. Korralduse kohaselt on juurdelõike puhul tegemist elamumaaga, millel on kitsendused seoses LKS § 36-39 (tl 41). Nimetatud sätted reguleerivad vaba läbi- ja juurdepääsu tagamist kallasrajale veeseaduse § 10 tähenduses; ranna ja kalda piiranguvööndi ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiust; ranna ja kalda veekaitsevööndi ulatust. 6 3-09-1713 Lähtudes eeltoodust on kinnistu omanikul kui rannal asuva kinnisasja valdajal alates juurdelõike erastamisest kohustus tagada inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses, kus on toodud kallasraja mõiste ja selle ulatus. Torgu Vallavolikogu 26.06.2009 otsuse nr 1-1/18 kohaselt on detailplaneering algatatud T külas P kinnistul ning selle eesmärgiks oli P II kinnistul asuva kivimuul ja ranna kindlustusrajatisega keskkonnale olulise või mitteolulise mõju väljaselgitamine ja katastriüksuse piiride muutmine. Planeeringu ala hõlmab P maaüksust, mida kagus lahutab planeeringualast kohalik tee. Piiride muutmisel lisatakse P II kinnistule rajatise alune maa-ala (tl 7, 89, 91). Tulenevalt eeltoodust ei kuulu detailplaneeringu alasse kaebajale kuuluv maaüksus ega T ranna munitsipaaltee. Detailplaneeringuga lubatavad/kavandatavad tegevused ei ole suunatud väljaspoole detailplaneeringu ala. Planeeringu kohaselt toimub planeeringualale juurepääs riigimaanteelt mööda avalikus kasutuses olevat T rannateed ning planeeringuga tagatakse juurdepääs kallasrajale vastavalt looduskaitseseaduse § 36 lg 2 (kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsu võimalused kallasrajale), olemasolevast krundile viivast väravast. Lähtudes eeltoodust ei muutu detailplaneeringu kehtestamisega senine avaliku tee kasutamise ega kallasrajale juurdepääsu võimalused ning ei looda takistusi erineva transpordi liikumisele rannateel. Seetõttu on alusetud kaebaja väited selle kohta, et detailplaneeringu kehtestamisel kaob tal võimalus kasutada T rannateed senises ulatuses ning rikud on kaebaja õigust kasutada Läänemere kallasrada. Samuti on ebaõige kaebaja väide selle kohta, et planeeringu alusel on suletud avalik külatee. Kaebaja väited selle kohta, et transpordile läbipääsu puudumisel suletud teeosa tõttu, on külaelanikud alatasa sunnitud oma varasid ladustama kaebaja kinnistule, ei ole asjas tõendamist leidnud. Kaebaja nimetatud väide on üldsõnaline ning piiritlemata, mistõttu ei ole antud väidet võimalik siduda konkreetsete faktiliste asjaoludega. Vastustaja selgitusel on olnud ühel külaelanikul probleem küttepuude veoga, kuna teede lagunemise ajal ei kandud teelõik traktorit. Kuid ka sel juhul toimus küttepuude ladustamine P kinnistule, mitte kaebaja kinnistule (tl 62 pöördel). Kaebaja väidetel on suletud teeosa juurde loodud parkla nende inimeste autodele, kes külastavad suletud teeosa taga asuvaid elanikke ning parkimisala on rajatud kaebaja kodu ette, kaebaja vaatevälja rikkudes. Kaebaja selgituste kohaselt näeb Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering ette, et T küla loetakse väärtusliku küla- ja maastikumiljööga alaks, kus tuleb säilitada traditsioonilised ajaloolised motiivid ja elemendid. Samuti piirneb T küla Natura kaitsealaks oleva Läänemere osaga, mille kaitsekorraldus nägi ette ranniku loomuliku loodusliku seisukorra säilimise. Kaebaja leiab kaebuses, et kohtulikult on kaitstav tema õigus säilitada talle kuuluvast elamust looduslik vaade merele ning huvi, et kõrvalkinnistu säilib ka tulevikus muutmatul kujul. Kaebaja on kaebuses väljatoonud ja kirjeldanud oma õiguste rikkumisena tema vaatevälja rikkumist seoses parkimisala kasutamisega ning on seisukohal, et parkimis- ja jäätmeplats ei sobi külamiljöösse. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune parkimisala asub kolmandale isikule kuuluval kinnistul. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas leidnud, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (
  10. aprilli
  11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Asjas ei ole esitatud tõendeid ega väiteid selle kohta, et vaidlusaluse ala kasutamine käesoleval ajal ja/või tulevikus planeeritav parkimisala on toonud/võib tulevikus kaasa tuua 7 3-09-1713 sellisel määral liikluskoormuse kasvu ja suurendada müra ja/heitgaase ning muid kahjulikke mõjusid, mis muudaksid kaebaja elukeskkonda antud kohas niivõrd olulisel määral, et rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. Ainuüksi asjaolu, et naaberkinnistuomanik lubab omal maal parkida ja/või paigutada oma maale prügikonteineri, ei saa rikkuda iseseisvalt kaebaja õigusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaitsealade loomise ning alade miljööväärtuslikkuse määratlemise eesmärk ei ole igasuguse majandustegevuse Välistamine/keelamine kaitseregulatsiooni alla kuuluvatel ja miljööväärtuslikuks tunnistatud aladel ja/või nimetatud aladega alaga piirnevatel aladel, vaid eelkõige nendel aladel keskkonda ja miljööd säästvate arengute toetamine. Seetõttu ei saanud kaebajal kaitseala lähedusse miljööväärtuslikku kohta kodu rajamisel tekkida õiguspärast ootus, et tema kinnistu ümbruses on välistatud igasugune majandustegevus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda keskkonna säilitamist ja kaitsmist tema poolt valitud kohas ja tingimustel. Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistu omanik oma kinnistu osas omaniku õiguste kasutamisel jätaks kinnistu muutumatusse seisu. Kohtu hinnangul ei ole asjas kirjeldatud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kolmanda isiku kinnistule parkimisala ning jäätmete kogumise platsi planeerimine toob kaasa selliseid mõjutusi, mida võib pidada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumiseks. Kaebaja väidel kahjustab otsus keskkonnatingimusi ning rikub kaebaja kui Euroopa Liidu kodaniku õigusi. Kaebuse kohaselt seostab kaebaja oma õiguste rikkumise looduskeskkonna kahjustumisega detailplaneeringu alusel ehitiste rajamisel. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et ka Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide eesmärk ei ole igasuguse majandustegevuse Välistamine/keelamine kaitseregulatsiooni alla kuuluvatel ning nendega piirnevatel aladel, vaid eelkõige nendel aladel keskkonda säästvate arengute toetamine. Siseriiklikud õigustloovad aktid (looduskaitseseadus, planeerimisseadus) võimaldavad tagada ranna kaitse eesmärgid ning ranna ja kalda piiranguvööndile Euroopa Liidu õigusele vastava kaitse. Kaebaja hinnangul kahjustab vaidlustatud otsus oluliselt keskkonnatingimusi T külas. Kaebaja ei ole kirjeldanud asjaolusid mille alusel ta leiab, et detailplaneeringu kehtestamine kahjustab keskkonnatingimusi. Kaebaja viitab kaebuses oma elukoha asukohale Natura kaitsealade vahetus läheduses ja miljööväärtusega alale T traditsioonilises rannikukülas. Samuti väidab kaebaja, et rajatise püstitamiseks on kasutatud merepõhjas asunud kive ja kruusa. Kaebaja hinnangul on rajatud hiigelsuur tehniline betoonrajatis. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt asub planeeritav ala Sõrve poolsaare lääneosas Läänemere ääres. Planeeringu ala piirneb loodest Läänemerega, teistest ilmakaartest erinevate maaüksustega. Ala maapind on tasane ja kaetud põhiliselt loodusliku rohumaaga. Vaidlusaluse planeeringu seletuskirja p 2.5 kohaselt ei ole P maaüksusel kaitse- ega hoiualasid, puuduvad looduskaitsealused üksikobjektid ja muinsuskaitse all olevad objektid. Kogu Sõrve poolsaart ümbritseb Kura kurgu hoiuala ( tl 91). Asjaolu, et planeeringu ala ümbritseb Kura kurgu hoiuala ning läheduses asub Natura ala, ei välista iseenesest majandustegevust ja ehitamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et looduskaitseseadus lubab ka piiranguvööndis majandustegevust kooskõlas kaitse-eeskirjaga. Inimtegevus kaitsealal ei tohi kaasa tuua ala keskkonnaomaduste muutmise kaudu kaitstavate liikide või elupaikade olulist kahjustamist. Seletuskirja p 4 tuli planeeringumenetluses hinnata, kas alal asuv olemasolev rajatis on tekitanud keskkonnale vahetult või kaudselt olulist mõju või mitte. Planeeringu koosseisu kuulub vastav ekspertarvamus (tl 93, 103-105). 8 3-09-1713 Arvamuse kohaselt on ekspert läbiviinud kohapeal välivaatluse ning võrrelnud vanemaid materjale ning jõudnud järeldusele, et rajatise tegemiseks ei ole võetud merest seal esinenud rahne. Kivimuul paikneb samas kohas, kus varem asus külasadama rajatis. Kivimuul ei takista ranna setete liikumist ning soodustab kohaliku supelranna püsimist. Kuna ka varem on samas paigas asunud sarnane rajatis, ei põhjusta kivimuul tuulehoovuste liikumises olulisi muutusi võrreldes eelneva olukorraga rannas. Kaldaga paralleelsest kulgeval kaldakindlustusel ei ole rannakeskkonnale olulist mõju, kuna ei too kaasa ebasoovitavaid muutusi planeeringuga hõlmatud ala ja naaberalade looduslikus arengus. Ekspert on oma arvamuses jõudnud järeldusele, et vaadeldav ehitis pole tekitanud ega tekita otsest ega kaudset olulist ebasoovitavat mõju nüüdisranna looduskeskkonnale (tl 105). Lähtudes eeltoodust on alusetud kaebaja väited selle kohta, et planeeringu kehtestamine kahjustab keskkonnatingimusi. Asjas esitatud ranna kaldakindlustusrajatise mõõdistusprojekti kohaselt on rajatise kõrguseks 0,71 m ja laiuseks 0.32 m (tl 78). Rajatis kulgeb ca 100 m pikkuselt, mis peaks ekspertarvamuse kohaselt kaitsma rannikul paiknevat teed ja sellest mere poole jäävat territooriumi tormikahjustuste ja üleujutuste eest. Varem oli antud piirkonnas looduslikult kujunenud rohkete rahnudega kivine ja lauge moreenrand ning rajatud kaldakindlustus on samas looduslikult esineva murrutusranna analoog (tl 8, 104). Eelpool antud eksperdi arvamus ja kaldakindlustuse mõõtmed ei kinnita kohtu hinnangul kaebaja väiteid selle kohta, et tegemist on hiiglasuure tehnilise betoonrajatisega. Viidatud dokumentide kohaselt on tegemist madala murrutusrannaga analoogselt ehitatud rajatisega. Arvestades rajatise kõrgust, laiust ning kaugust kaebajale kuuluvast kinnistust ja seal asuvast elamust ei saa rajatis riivata kaebajale avanevat vaadet ega mõjutada kaebajale kuuluva kinnistu kasutamist ja selle omadusi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebuses toodud väited selle kohta, et vaidlusaluse rajatise tõttu on langenud kaebajale kuuluva kinnistu väärtus. Vastustaja hinnangul tõstab naaberkinnistu korrastatud rannajoon kaebaja kinnistu väärtust. Seetõttu on kaebaja väited kinnistu väärtuse langemise kohta paljasõnalised. Kaebaja hinnangul rikub planeering traditsioonilist külamiljööd ning kaebaja ootust veeta pensionipõlv puutumatus looduskeskkonnas ja traditsioonilise külamiljöö keskel. Planeeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu lähtematerjalideks olnud Saare maakonna teemaplaneering asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, Torgu valla ranna-alade osaüldplaneering. Nimetatud dokumentide kohaselt kuulub planeeringu ala väärtusliku külamiljöö alasse, milles on antud soovitus merega piirnevatel aladel säilitada ja taastada merekulutuuriga seonduvaid objekte ( tl 90 pöördel, 91). Silmas tuleb pidada, et keskkonnamõju hindamisel hinnatakse teatatud kavade ja programmide tõenäoliselt olulist mõju. Oluliseks saab keskkonnamõju lugeda juhul, kui see võib põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi võrreldes olemasoleva olukorra või seni kehtivate planeeringutega või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vaidlusalusel kinnistul paiknevate rajatiste keskkonnamõju on hinnanud ekspert, kes oma arvamuses on teinud järeldused selles piirkonnas varem valitsenud rannakeskkonna looduslike tingimuste ja vaatluse all olevate rajatiste ning rannakeskkonna omavaheliste mõjude kohta ( tl 79 pöördel). Ekspert oma arvamuses märgib, et esitatud materjalide kohaselt on antud kohas ilmselt asunud omaaegne kohalik paarisadam - külalauter ning on selge, et olemasolev kivimuul on samas paigas ja praktiliselt sama pikk, kui seal varem paiknenud külasadama rajatis. Eksperdi hinnangul ei ole ka paralleelselt kulgeval kaldakindlustusel 9 3-09-1713 rannakeskkonnale olulist mõju, kuna ei too kaasa ebasoovitavaid muutusi planeeringuga hõlmatud ala ja naaberalade looduslikus arengus ( tl 80). Kaebaja ei ole asjas esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber eksperdi järeldused ja kinnitaksid tema väiteid selle kohta, et planeeringuga on oluliselt rikutud või jäetud arvesse võtmata piirkondlikke ehitustraditsioone ja/või -mahtu ning seetõttu rajatud vaidlusalusele kinnistule sobimatud ehitised. Arvestades seda, et ekspertarvamuse kohaselt asub kivimuul samal kohal, kus ajalooliselt asus külalauter ning asjaolu, et planeeringu materjalide kohaselt on Torgu valla üldplaneeringus kivimuul tähistatud perspektiivse rannalautrimaana, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille alusel saab väita, et planeering toob endaga kaasa külamiljöö olulise rikkumise. Miljööväärtuslike alade piiritlemise eesmärk ei ole ehitustegevuse keelamine, vaid antud aladele selliste planeerimise ja ehitamise põhimõtete määramine, mis aitaksid säilitada piirkonnale omast miljööd. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebajal olla/tekkida kinnistu ostmisel õiguspärast ootust, et külamiljöö püsib muutumatul kujul ka tulevikus. Lähtudes HKMS § 19 lg 7 vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Kaebaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud Torgu Vallavolikogu otsuse detailplaneeringu kehtestamiseks. Seetõttu ei anna kohus käesoleva asja raames anda hinnangut kaebaja poolt kirjeldatud keskkonnainspektsiooni, ehitusjärelevalve ametnike tegevusele/tegevusetusele. Halduskohtu pädevuses ei ole anda hinnangut kaebaja väidetele selle kohta, et Torgu Vallavolikogu esimehe erahuvides on teostatud ebademokraatlik ja korruptiivne asjaajamine kõnealuse detailplaneeringu menetlemisel ja läbisurumisel. Kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud asjaolusid ega viidanud tõenditele, mille alusel saab väita, et planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute teostamisel on rikutud PlanS sätestatud menetlusnõudeid ja/või planeerimise põhimõtteid. Isiku subjektiivsele arusaamisele asjade käigust kohus õiguslikku hinnangut anda ei saa. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saaks käesoleval juhul muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust ega kohustada haldusorganit kaebajale sobivat planeeringu lahendust vastu võtma. Torgu valla ranna-alade osaüldplaneeringusse on sisseviidud muudatus, mille kohaselt on T küla P rannalautrimaal lubatud kaldakindlustuse ja kivimuuli rajamine ( tl 139). Torgu Vallavalitsuse 14.07.2009 korraldusega nr 2-1/52 on L. U´ile väljastatud kasutusluba ranna kindlustusrajatise kasutamiseks Saare maakonnas Torgu vallas T külas P II kinnistul ( tl 136, 137). Kohtule teadaolevalt eelpool nimetatud haldusakte vaidlustatud ei ole ning tegemist on jõustunud haldusaktidega. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Tulenevalt eeltoodust ei saavutaks kaebaja kaevatava otsuse tühistamisel tema poolt soovitud õiguslikke tagajärgi. Vaidlustatud otsuse tühistamine ei tooks iseenesest kaasa kasutusloa kehtetust ega ehitiste lammutamise kohustust. Samuti ei tooks see kaasa mingeid tagajärgi kinnistut läbiva tee kasutuse osas. 10 3-09-1713 Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, mille alusel saaks järeldada, et kaevatava otsuse motiivides toodud faktilisi asjaolusid ja/või argumente ei ole väärtustatud õigesti ega selle kohta, et kaalutlusõiguse teostamine ei olnud kooskõlas antud diskretsioonivolituse eesmärgiga. Kohtumäärusega 03.11.2011 on menetlusse kaasatud kolmanda isikuna L. U (tl 216). Nimetatud määrus koos lisadega on kohtu poolt edastatud L. U´i registrijärgsesse elukohta (tl 225, 228). Materjalid on üle antud kolmanda isiku tütrele kolmandale isikule edastamiseks (tl 220). Kolmanda isiku kohtule edastatud arvamus on vormistatud nõuetekohaselt ning arvamuse kohaselt allkirjastatud L. U´i poolt (tl 222). Lähtudes eeltoodust ei ole kohtul alust kahelda arvamuse andja isikusamasuses ega selles, et tegemist on L. U´i allkirja ja arvamusega käesolevas haldusasjas. Väidetavalt välise õigusabi kasutamine ning asjaolu, et kolmas isik isiklikult ei kasuta vaidlusalust kinnistut ei tähenda, et tegemist ei saa olla L. U´i seisukohtadega käesolevas asjas. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus vastustaja poolt läbiviidud menetlustes selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi menetluskulude hüvitamist. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.