) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane.
p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Asjas puudub vaidlus selles, et peale hageja täisealiseks saamist ei ole kostja temale vabatahtlikut elatist tasunud. Kostja väidete kohaselt puuduvad tal hagejale elatise tasumiseks materiaalsed vahendid. Kostja väidete kohaselt moodustab tema sissetulek 1280 eurot kuus brutotasuna, nimetatud summast arvestatakse maha tulumaks summas 231 eurot ja töötuskindlustusmaks summas 36 eurot. Kostjal on 5 last: XXX.a sündinud L K , XXX a sündinud M K , XXX.a sündinud B K , XXX.a sündinud H K ja XXX.a sündinud LAT. Hageja nõuab elatist perioodi 30.03.2010.a-30.06.2011.a. Suurema osa elatisenõude perioodist (v.a ~2 viimast kuud) oli kostjal 4 alaealist last.
lg 1 järgi kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast 3 ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulate puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Arvestades hageja sissetulekute suurust ja kostja tehtud igapäevaseid kulutusi enese ülalpidamiseks on kohus seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt ei ole ta sissetuleku vähesuse tõttu võimeline hagejale elatist tasuma, on paljasõnalised. Kostja kirjalikust vastusest hagiavaldusele nähtub, et tema enda igakuiste esmavajaduste katmiseks kulub 673 eurot kuus. Arvestades enda vajadused sissetulekust maha on kostja ülejäänud summa arvestanud oma alaealiste laste ülalpidamiskulude katteks. Kohus on seisukohal, et kostja selline arvestus, ei ole kooskõlas perekonnaseduse §-dest 96 ja 97 p 2 tuleneva täisealise üleneja sugulase kohustusega tasuda oma alanejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast hariduse omandamise tõttu ise ülal pidama, elatist.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte mõtteks ei ole ülalpidamiskohuslasel võimaldada sissetuleku kasutamist peamiselt enda huvides ja äranägemisel. Kuigi
lg 2 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamiseks peab vanem tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, on kohus seisukohal, et kui ülalpidamiskohuslase sissetulekud ei ole piisavad, et katta kõikide ülalpidamist saama õigustatud isikute sh täisealise gümnaasiumis õppiva lapse vajadusi, siis tuleb tal sissetulekut enda huvides kasutada majanduslikult otstarbekalt ja säästvalt. Kostja pangakontode väljavõtetest (tlk 78-103) nähtub, et märkimisväärse osa oma sissetulekust kulutab kostja päevasel ajal kohvikutes ning õhtusel ja öisel ajal pubides jmt. Kostja väide, et nimetatud teenindusasutustes on ta sunnitud käima söömas, kuna tööpäev lõpeb hilja ning selleks ajaks on toidupoed kinni, ei ole kohtu arvates piisavalt veenev, kuivõrd pangakontode väljavõtte kohaselt külastab kostja tihti ka erinevaid toidupoode. Arvestades, et üldiselt teadaolevalt on kohvikutes, restoranides, pubides söömine oluliselt kallim võrreldes kodus valmistatud toidu söömisega, leiab kohus, et kostja väited, mille kohaselt ei ole tal võimalik hagejale üldse ülalpidamiseks elatist maksta, ei ole veenvad. Arvestades kostja sissetuleku suurust, asjaolu, et kostja kohustusteks oli ajavahemikul 30.03.3010.a-07.05.2011.a lisaks hagejale tasuda elatist 4-le alaealisele lapsele, hageja pangakontode väljavõttest nähtuvalt on ta elatise nõude perioodil saanud osaliselt ka töötasu, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis igakuiselt summas 100 eurot sh tagasiulatuvalt
alusel.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohalselt ei või alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 139,01 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas on täisealisele hagejale põhjendatud kostjalt välja mõista
lg –s 1 sätestatust väiksem elatis, kuna kostjal on veel alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel
Kuna elatis tuleb väja mõista väiksemas summas kui
lg-s 1 sätestatud, puudub vajadus hinnata hageja kulutusi.
lg 1 eeldab, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt vähemalt 2 x139,01 eurot, seega tuleb asuda seisukohale, et ka täisealisele isikule kulub ülalpidamiseks vähemalt sama suur summa. Kostja väidete kohaselt on ta hagejale elatist kuni 2010.a augustini kohtutäituri eksimuse tõttu täitemenetluses maksnud. Asja materjalidele lisatud täitmisteatelt (tlk 54) nähtub küll et elatist 4 tuleb täitmisteate kohaselt igakuiselt tasuda 7260 krooni kuni 27.10.2010, kuid kostja pangakonto väljavõtetest (tlk 41-44) ei ole võimalik tuvastada, et kostja on hagejale elatist tasunud ka aprill-august 2010.a. Kohtutäitur on kostja pangakonto väljavõtete kohaselt perioodiliselt täiteasjas 014/2009/249 täitmiseks summasid saanud, kuid need ei kattu kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise suurusega. Kostja on oma vastuses hagile (tlk 29) märkinud, et elatise maksmisega tekkis tal võlgnevus. Kuna kostja on tasunud korraga nii igakuist elatist kui ka tekkinud elatisevõlgnevust ei ole võimalik veenvalt tuvastada kas ja millal kostja hagejale elatise maksmise lõpetas. Hageja kinnitas, et tema kostja poolt viidatud ajal elatist saanud ei ole. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja ei ole veenvalt tõendanud oma väidet, et ta on augustini 2010.a kohtutäituri eksimuse tõttu elatise hagejale tasunud. Kuna käesoleval ajal puudub hagejal kostjalt õigus elatist saada ja ta seda ka ei nõua, tuleb elatise võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista ühekordse summana s.o kokku15x100= 1500 eurot. Peale asjas istungi toimumist teatas kostja, et isegi juhul, kui hagi osaliselt rahuldatakse on tal võimalik tasuda summa osamaksetega. Nimetatud teatest ei nähtu selgelt, et kostja taotleks kohtuotsuses väljamõistetud summade tasumise ajatamist. Isegi juhul, kui käsitleda teadet taotlusena peab kohus vajalikuks osutada, et taotluse esitamisega oli kostja hilinenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330 järgi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kostja taotlust menetleda. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.