← Eesti

2-11-19123/5

Obsah (6)§ 29§ 23§ 28§ 109§ 30§ 150

2-11-19123 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2011. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-19123 Tsiviilas

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 25.04.

  1. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. OÜ VG on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. 17.05.
  2. a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 5 064,42 eurot. Ajutine haldur hindab OÜ VG varade turuväärtuseks 17.05.2011.a. seisuga kokku kuni 1000,00 eurot. Vastavalt liiklusregistri andmetele on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Mercedes- Benz 200D esmase registreerimise aastaga 1999.a. Võlgniku juhatuse liikme sõnade kohaselt asub sõiduk kinnisel territooriumil ja ilma võlgniku juhatuse liikme kohalolekuta sellele ligi ei pääse. Kuna aga VA viibib tema sõnade kohaselt Soome Vabariigis, siis ei ole õnnestunud halduril varaga täpsemalt tutvuda. Samuti on liiklusregistris registreeritud haagissuvila LORD 535 esmase registreerimisaastaga 1977.a. Võlgniku olemasolev vara ei kata ära tema kohustusi, võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud eelkõige juhatuse poolsetest väärast rahavoo prognoosimisest, s.h. juhtimis- ja majandusotsustest, mis on toonud kaasa maksuvõlgnevuste tekkimise. VGOÜ raamatupidamine ning alusdokumendid puuduvad, mistõttu ei ole võimalik ajutisel halduril ajutises menetluses täpsemaid maksejõuetuse põhjuseid välja selgitada. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali 2

(4)minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et OÜ VG juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu
  1. a teisel poolel, mil võlgniku maksukohustus oli 58 252 krooni ja majandustegevus oli peatunud. Võlgniku juhatuse liige esitas avalduse kohtule alles 25.04.
  2. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul on OÜ VG juhatuse liige rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgniku seletuse kohaselt on dokumendid varastatud. Haldurile ei ole esitatud raamatupidamise aruandeid ega alusdokumente, mille alusel haldur saaks teostada võlgniku majanduslikku analüüsi. Osaühingu dokumendid jäid vaatamata halduri kirjalikule nõudele ning pankrotiseaduse § 22 lg-s 4 sätestatud kohustusele haldurile esitamata. Sellega on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud kahte raamatupidamise seaduse §-ga 4 kehtestatud põhinõuet, s.o. koostada ja esitada majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded ning säilitada raamatupidamise dokumente seitsme aasta jooksul (sama seaduse § 12). Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise menetluse käigus on ajutine haldur tuvastanud, et võib esineda tagasivõitmise võimalusi seoses võlgniku arveldusarvelt sularaha väljavõtmisega kaasneva võimaliku kahjuga. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku Swedbank arveldusarvet, millest nähtub, et 2009 aastal on arveldusarvel sularahas välja võetud kokku 412 127,00 krooni, mille osas ei ole OÜ VG juhatus mingeid alusdokumente ajutisele haldurile esitanud. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 928 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 94 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Indrek Lepsoo kasuks.

§ 23lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista büroole, mille kaudu ajutine halduri 3

(4)tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VA. Karin Sonntak Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.