Obsah (6)

§ 403§ 230§ 5§ 162§ 174§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-19712 Tsiviilasi OÜ H ha

§ 403kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 9.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
2. Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et: • 08.08.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 08/08/2007, mille järgi hageja kohustus koostama kostjale taotlustoimiku vastavalt põllumajandusministri 12.03.2008 määrusele nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ ja kostja kohustus taotlustoimiku esitama toetuse saamise eesmärgil ametile ning kindla tulemuse korral hagejale tööde eest tasuma (tlk 11-15). • 15.04.2008 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja tunnistas hageja poolt teostatud tööd nõuetekohaseks ning lepingule vastavaks (tlk 16). • PRIA määras kostjale toetuseks 1 113 236 krooni. • 10.09.2009 käskkirjaga nr 1-3.13-7/1026 jättis PRIA kostjale osaliselt summas 118 104 krooni toetuse välja maksmata (tlk 19). • Kostja on tasunud hagejale vastavalt hageja poolt esitatud arvetele 129 367,16 krooni (tlk 18). • Kostjal on tasumata hagejale 07.02.2011 arve nr 110201 summas 1 177,38 eurot (tlk 17).
3. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma 07.02.2011 arve nr 110201 summas 1 177,38 eurot. 3
4. Lepingu punkti 3.1 kohaselt tööde eest teostatud lepingujärgne tasu on 13% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 3.2 kohaselt maksab taotleja töövõtjale teostatud töö eest lepingujärgset tasu, kui amet (Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarvelduse kohta taotleja kasuks. Lepingu punkti 3.3 alusel töövõtja esitab taotlejale arve lepingujärgse tasu ulatuses proportsionaalselt ameti poolt välja makstud toetuse osast, kui amet on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarvelduse kohta taotleja kasuks. 15.04.2008 tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (tlk 16) on tõendatud, et töövõtja on kostjale üle andnud nõuetekohase taotlustoimiku, millise kostja pidi vastavalt lepingu punktile 5.6 saatma PRIAle (tlk 13), mida kostja on ka teinud. Poolte vahel puudub vaidlus ning internetileheküljelt http://www.pria.ee/docs/receivers/230.xls? nähtub, et kostjale on toetuseks määratud 1 113 236 krooni. 10.09.2009 PRIA peadirektori asetäitja käskkirja nr 1-3.13-7/1026 kohaselt jäeti kostjale taotlusest tasumata 118 080 krooni, kuna kostja on arvete eest tasunud sularahas, mis ei ole vastavalt määruse nr 20 §-le 5 lg 5 p 9 abikõlblik (tlk 19). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile nr 5.2 kohustub taotleja järgima määruses taotlejale ja toetuse saajale pandud kohustusi (tlk 13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingujärgseks tasuks oli 13% toetuseks taotletavast summas, milleks antud juhul oli 1 113 236 krooni, seega oli hagejal õigus tasule 13% summast 1 113 236 kroonist. Asjaolu, et kostja ei täitnud määrust ja tasus arveid sularahas, mis ei ole abikõlblik tegevus ja, mille alusel jäeti kostjale toetusest maksmata 118 080 krooni, on kostja enda risk ega saa olla aluseks tasu vähem maksmiseks hagejale. Kostjale oli teada, et kostja kohustuseks on järgida määrust. Hageja töö tulemusena määrati kostjale PRIA-st toetus summas 1 113 236 krooni. Kohus leiab, et PRIA peadirektori 10.09.2009 käskkiri nr 1-3.13-7/1026 (tlk 19), millega jäeti kostjale osaliselt välja maksmata toetus summas 118 080 krooni, ei mõjuta lõpptulemust st otsust, millega määrati kostjale toetus summas 1 113 236 krooni. Hageja on enda kohustused täitnud ning seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal puudub alus tasu vähendamiseks, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1 177,38 eurot.
5. VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 3.5 kokku leppinud, et hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,05% päevas (tlk 12). Hageja on arvestanud viivist alates seisuga 28.04.2011 summas 43,07 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seisuga 28.04.2011 summas 43,07 eurot ja viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates 29.04.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus 15.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

§ 133lg.

1 alusel hagihind on 1 177,38 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 4