lg-st 2 tulenevale nõudele ning rikub avaldaja ainuõigust oma ärinimele (
Riigikohtu praktika kohaselt ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll registrisse kantud ärinimega täielikult identne, kuid on sellega eksitavalt sarnane. Ärinimede eristatavuse hindamisel ei võeta aluseks äriühingu õiguslikule vormile viitavat täiendit „osaühing“ või selle lühendit „OÜ“ ning selle paiknemist ärinimes, samuti ei taga eelnimetatud täiendid või nende asukoht ärinimes ärinimede eristatavust. Ärinimede eristatavuse kontrollimine põhineda üksnes ärinimede endi võrdlemisel ning selle alusel antaval abstraktsel hinnangul. Samuti tuleb ärinimede eksitatavuse selgitamisel hinnata nime mõju kolmandatele isikutele arvestades viimaste vastuvõtmise võimet tavalise tähelepanelikkuse juures. Avaldaja on seisukohal, et mõlema ärinime kirjapildid mõjuvad kolmandatele isikutele eksitavalt sarnasena ega ole selgelt eristatavad, kuna liitsõna „E“ ja väljamõeldud tähis „E24“ mõjuvad kirjapildis tavalise tähelepanelikkuse juures pigem samasena kui eristuvana. Liiati on puudutatud isiku ärinimes numbriline liide „24“ kokkukirjutatud sõnaga „E“, mis muudab ärinimede kirjapiltide eristamise teineteisest veelgi raskemaks. Lisaks ei oma number „24“ selliselt liitsõnale nö otsakirjutatult mitte mingit tähendust, mis küll ei välista selliselt numbri kasutamist ärinimes, kuid avaldaja arvates antud juhul ei muuda see puudutatud isiku ärinime piisavalt selgelt eristatavaks avaldaja ärinimest ja on eksitav. Lisaks jätab selliselt numbri lisamine mulje nagu oleks seda tehtud selge eesmärgiga pigem võimalikult vähe eristuda ja võimalikult palju sarnaneda juba varem äriregistrisse kantud ärinimele „E“. Avaldaja arvates tuleb samuti arvesse võtta asjaolu, et tavaliselt pikkade liitsõnade puhul nende lugemisel, eelkõige kiirel lugemisel, pööratakse enam tähelepanu sõna algusele kui lõpuosale. Liitsõna „E“ koosneb neljateistkümnest tähest, lisades sellele ainult kahekohalise numbri „24“, mis visuaalselt on võrreldes liitsõna endaga väga lühike, võib nii väike ärinimede erinevus jääda täiesti tähelepanuta kolmandatelt isikutelt oodatava tavapärase tähelepanelikkuse juures ja seega ärinimede kirjapildid mõjuda eksitavalt sarnasena. Eeltoodust tulenevalt avaldaja arvates ei muuda puudutatud isiku poolt avaldaja ärinimele „E“ lisatud number „24“ piisavalt selgesti eristatavaks puudutatud isiku ärinime „E24“ varem äriregistrisse kantud avaldaja ärinimest „E“, kuna kirjapildis ei mõju need nimed selgelt eristuvatena, vaid on pigem eksitavalt sarnased. 5. Kuigi
lg-st 2 tulenev ärinimede selge eristatavuse nõue ei laiene äriühingute aadressidele, tegevusaladele ega muudele äriühingute tegevusega seotud asjaoludele, peab avaldaja siiski vajalikuks märkida, et lisaks ärinimede eksitatavale sarnasusele, on pooltel identne ka alljärgnev: mõlema äriühingu õiguslikuks vormiks on osaühing, mõlema äriühingu osakapitaliks on 2 500 eurot (40 000 krooni), mõlema äriühingu asukoht on Tallinn, mõlema äriühingu põhitegevusalaks on ehitamine. Avaldaja arvates nimetatud asjaolud koosmõjus eksitavalt sarnaste ärinimedega raskendavad kolmandatel isikutel eristamist üht äriühingut teisest, mis oleks välistatud selgelt eristatavate ärinimede olemasolu korral. Liiati mõlemad äriühingud konkureerivad samas tegevuspiirkonnas (turul), samas tegevusvaldkonnas (ehitamine) ning samade potentsiaalsete klientide pärast. Seega eksitavalt sarnased ärinimed võivad tekitada probleeme ja segadust mõlemale poolele nende majandustegevuses, eelkõige suhetes kolmandate isikutega- klientidega ja koostööpartneritega, kes võivad eksitavalt sarnaste ärinimedega äriühingud omavahel segi ajada. Samuti võib see põhjustada kõlvatud konkurentsi konkurentsiseaduse (KonkS) §-de 50 ja 51 tähenduses, kuivõrd ühe või teise ärinime kaudu 2 majandustegevuses avaldatav teave võib jätta eksitava mulje selle kohta, milline äriühingutest on tegelikult teenuse või kauba pakkujaks, mis omakorda loob võimaluse eksitavalt sarnase ärinime varjus põhjendamatu kasu saamiseks. Ärinimi peab olema valitud kooskõlas heade äritavadega ning vastama äriseadustikus ettenähtud nõuetele. Kuna avaldaja ärinimi on äriregistris registreeritud juba alates 2005 ja puudutatul isikul oli võimalus seda kontrollida äriregistris enne äriühingu asutamist, siis avaldaja leiab, et puudutatud isiku selline ärinime valik võib olla suunatud konkurentsieelise saavutamisele. 6. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja seisukohal, et puudutatud isiku ärinimi „EOÜ“ on eksitavalt sarnane avaldaja ärinimega „Osaühing E“ ning seega vastuolus
-i § 11 lg-st 2 tulenevale ärinimede selge eristatavuse nõudele.
lg-st 1 tuleneb ettevõtja ainuõigus oma ärinimele, mis muu hulgas tähendab seda, et ettevõtjal on õigus keelata VÕS § 1055 alusel teistel äriühingutel kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle sõna kasutamine välistab ärinimede selgesti eristatavuse
Mistõttu palub avaldaja tuginedes
lg-le 1 ja VÕS § 1055 lg-le 1 keelata puudutud isikul kasutada oma ärinimes sõna „E“, kuna selle sõna kasutamine välistab ärinimede selgesti eristatavuse
Kuna ärinime muutmise kohustuslikuks eelduseks on äriühingu põhikirja muutmine, palub avaldaja kohustada EOÜ-l muuta vastavalt oma põhikirja ning esitada selleks ärinime ja põhikirja muutmise avaldus äriregistri pidajale selleks määratud tähtaja jooksul. Asjast puudutatud isiku vastuväited
) § 15 lg 1 ja avaldaja avaldusest hagita menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised ei ole avaldanud soovi endi ärakuulamiseks, samuti ei ole asjast puudutatud isik esitanud kohtule vastuväiteid avaldusele.
sätestab, et ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Vastavalt
lõikele 2 peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinime valiku piiranguid reguleerib
, mille lõike 1 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas ning mille lõige 2 näeb ette, et ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta käesoleva peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue kohustada E OÜ-d muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et tema ärinimi ei sisalda sõna „E“ on ärinime kaitsmine hagimenetluses.
sätestab, et hagita menetluses võib kohus keelata ärinime kasutamise, mitte kohustada seda muutma. 18.
lg 5 sätestab, et kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Kohtupraktikast tuleneb, et ärinime eksitava sarnasuse korral on registripidajal võimalik
lõikele 5 tuginedes määrata tähtaeg nime muutmiseks, kui isiku põhikirja mõni säte on vastuolus seadusega. Kui rikkuja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada juriidilisest isikust rikkuja sundlõpetamise, samuti rikkujat trahvida. Sellisel juhul on sundlõpetamise aluseks TsÜS § 40 lg 1 p 3 või p. 4 (Riigikohtu 30.03.2006 4 lahend nr 3-2-1-4-06, p 38, p-d 40-41). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et ka antud asjas on registripidajal võimalik määrata asjast puudutatud isikule tähtaeg põhikirja muutmiseks. 19. TsMS § 172 lg1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuna avaldaja taotles menetluskulude jätmist menetlusosaliste enda kanda, siis tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.