lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 462, § 466 lg 2-4, § 467 lg 5, § 659, § 660, § 661, kohtunik määras: võtta vastu ja kinnitada poolte vahel 23.11.2011 sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas:
5. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist Eesti Vabariigilt. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-55617 - AS Starman hagi Maimu Sullani vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tagastada Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr 332100020001 pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot (Julianus Inkasso OÜ tasus riigilõivu 63,91 eurot 07.11.2011, märkides viitenumbriks 2900072699). Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (
Määrus toimetada kätte menetlusosalistele (
Määrusele ei saa esitada määruskaebust kaebeõiguse välistamise tõttu. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses oli AS Starman hagi Maimu Sullani vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse 13.12.2011, kuna kostja hagile ei vastanud. 14.12.2011 esitasid pooled kohtule 23.11.2011 vormistatud kompromisslepingu, mille palusid kinnitada ning asjas menetluse lõpetada.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Selguse mõttes märgib kohus, et kuna kohus käesolevaga kinnitab pooltevahelise kompromisslepingu, siis samas asjas 13.12.2011 tehtud tagaseljaotsus ei jõustu.
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.