KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- novembril 2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-21888 Tsiviilasi M B hagi T B vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1251.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja MB (ik xxx, elukoht xx); Hageja seaduslik esindaja J K (ik xxx, elukoht xxx) Kostja T B (ik xxx, elukoht xxx) Asja arutamine kohtuistungil 13.10.2011.a. esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista T B elatis tema tütre MB ülalpidamiseks 139.- (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuus alates 17.04.2011.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- J Ki (endise perekonnanimega Š ) ja T B kooselust sündis xxx.a. tütar MB.
- Alates 2007.a. juulist kuni 16.04.2011.a. elas MB koos isaga. 22.06.2007.a. tagaseljaotsusega mõistis Harju Maakohus J Š välja elatise 2000.- krooni kuus tütre MB ülalpidamiseks T B kasuks. Nimetatud tagaseljaotsust T B väidetel kunagi täidetud ei ole.
- Alates 17.04.2011.a. elab MB koos emaga. T B oma tütre ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 11.05.2011.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle hilisemas täpsustuses palub MB välja mõista T B elatise 139.- eurot kuus alates 11.05.2010.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni.
- Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja vabatahtlikult raha tema ülalpidamiseks ei anna, väljaarvatud see, et isa tasub tema telefoniarve 12.- eurot kuus ja ühel korral andis ta ka kooli ekskursiooniraha 30.- eurot.
- Hageja ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 278,44 eurot ja see koosneb kulutustest eluasemele 40,26 eurot, toidurahast 63,91 eurot, sidekuludest 7,67 eurot, kulutustest tervishoiule 6,39 eurot, hügieenitarvete ostmise kulust 12,78 eurot, kulutustest koolikohustuste täitmisele 25,17 eurot, kulutustest riiete ostmisele 83,91 eurot ja kulutustest spordi tegemisele 38,35 eurot. Jagades lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel pooleks, moodustab kummagi vanema osa lapse ülalpidamisel 139.- eurot.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena MB sünni tõendi Tallinna Perekonnaseisuametist, Harju Maakohtu 22.06.2007.a. tagaseljaotsuse, J Š pangakonto väljavõtte Swedbankist, tõendi Sotsiaalkindlustusametist J Š makstavate peretoetuste kohta, Maksu- ja Tolliameti tõendi J Š poolt 2010.a. tuludeklaratsiooni esitamise kohta, Maanteeameti tõendi sõiduki Crysler New Yorker kuuluvuse kohta J Š , väljavõtte rahvastikuregistrist selle kohta, et MB, J K ja M Š on registreeritud alates 26.05.2011.a. aadressile xxx, Tallinnas ja Harju Maakohtu otsuse T B kriminaalkorras süüdimõistmise kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see on vastuoluline, tõendamata ja põhjendamata. Kostja väidetel pidas tema hagejat üleval seni kuni ema ta endaga 2011.a. aprillis kaasa viis. 2011.a. aprillist juunini otsis kostja väidetavalt oma tütart taga, lõpuks leidis ta J K ja MB J K isa juurest. Nüüd nõuab hageja põhjendamatult temalt elatise väljamõistmist ning seda veel tagasiulatuvalt.
- Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta ei ole lapse ülalpidamiseks raha andnud alates 2011.a. aprillist kui lapse ema juures on, kuid J K pole temalt väidetavalt ka raha küsinud. Hageja käib kostja juures nädalavahetustel ja siis annab ta lapsele taskuraha 10-15 eurot, samuti Lk 2
(5)maksab kostja kinni kooliekskursioonid. väidetavalt lapse telefoniarved 15.- eurot kuus ning ka
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena oma pangakonto väljavõtted Sampo Pangast ja SEB Pangast. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja T B oma tütrele MB on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väitel ei ole kostja andnud hageja ülalpidamiseks elatist alates 16.04.2011.a. mil MB oma ema juures elab. Kostja on maksnud üksnes tütre telefoniarved 12-14 eurot kuus ja andnud ühe kooliekskursiooniraha 30.- eurot. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on andnud oma lapse ülalpidamiseks elatusraha nii ebapiisavalt kui ka ebaregulaarselt, mis tähendab, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealiste lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses, s.o. 139.- eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu lahendi 3-2-1-37-11 p 12 kohaselt peab kohus kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, puudub käesolevas kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja väiteid lapse ülalpidamiskulude suurusest ja tõendeid, mis nende suurust tõendavad, sest hageja palub elatise välja mõista kostjalt miinimumsuuruses. Lk 3
(5)- Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20). Tulenevalt asjaolust, et kostjal ei ole käesoleval ajal rohkem alaealisi lapsi, kelle ülalpidamiskohustus kostjal lisaks hagejale on, tuleb kostjalt elatis välja mõista hageja ülalpidamiseks minimaalses määras mis on 139.- eurot kuus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et laps käib nädalavahetustel isa juures, sest isa ja lapse suhtlemise korda ei ole kindlaks määratud ning ei ole regulaarne. Kohus on ka seisukohal, et minimaalses summas peab lahus elav vanem andma elatist lapse ülalpidamiseks igal juhul, ka siis kui laps käib nädalavahetustel lahus elava vanema juures.
- Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtusse esitamist, kuid asja sisulise arutelu käigus on leidnud tõendamist, et MB elab oma ema juures alates 17.aprillist 2011.a., on elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostjalt põhjendatud alates nimetatud kuupäevast kooskõlas PkS § 108 sätestatuga. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud Harju Maakohtu 22.06.2007.a. tagaseljaotsuse, Maksu- ja Tolliameti tõendi J Š poolt 2010.a. tuludeklaratsiooni esitamise kohta, Maanteeameti tõendi sõiduki Crysler New Yorer kuuluvuse kohta J Š ja Harju Maakohtu otsuse T B kriminaalkorras süüdimõistmise kohta, sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Pooled ei ole käesolevas kohtuvaidluses kandnud ka kohtuväliseid kulusid. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 139.- eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 1251.- eurot (9 x 139). Kohtunik: Lk 4
(5)Lk 5
(5)