) § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kostja poolt lepingu mitterikkumine on üheselt tuvastatud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-07-33814. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Vaidlusalune tõlge on kvaliteetne. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe, et kostja peab algteksti või vaidlusalust tõlget kohendama 2 või toimetama turunduslikust aspektist lähtuvalt. Sellekohase väite esitas hageja alles oma 14.11.2011 menetlusdokumendis ja kostja vaidleb sellisele hagiavalduse hilinenud muutmisele vastu. Kostja on valmis vaidlusalust tõlget parandama, kui hageja osundab, mis on eestikeelsest tekstist valesti tõlgitud. Hageja ei ole täitnud tõlke viivitamata ülevaatamise ja väidetavate vigade piisavalt täpse kirjeldamise kohustust. Kostjale on ka mõistetamatu, miks peaks kostja hüvitama menetlusosaliseks mitteoleva I F Oy tehtud kulud ingliskeelsest tekstist tehtud tõlkele. Hagi on ka aegunud, kuna hageja poolt vaidlusaluse tõlke vastuvõtmisest kuni hagiavalduse esitamiseni on möödunud rohkem kui kolm aastat. Hagiavalduse rahuldamine oleks lisaks ülaltoodule vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kostja on pakkunud mitmeid kompromisse, millega hageja ei ole nõustunud. Hageja ise pole teinud kostjale ühtegi kompromissiettepanekut, vaid on kasutanud advokaatide vahel toimunud läbirääkimisi kohtuvaidluse lõpetamiseks vastuväitena aegumisele. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et hageja tellis kostjalt 2007.a tõlketeenust soome keelde. Kostja on esitanud hagejale arved nr 7366, 7402, 7207, 7448, 7391 ja 74361, millistest nähtuvalt on soome keelde tehtud tõlgete maksumus kogusummas 29 063,50 krooni (käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud (tõlke kvaliteet on halb) ning hageja on alandanud hinda 27 444 krooni võrra, s.o arvete nr 7366, 7402 ja 7207 alusel tõlgete eest soome keelde tasutud summa võrra. Samuti nõuab hageja kahju hüvitamist, mis on tekitatud seoses ebakvaliteetsete tõlgetega soome keelde. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-07-33814 25.10.2007.a Harju Maakohtule hageja vastu hagi, milles palus arvete nr 7391, 7448 ja 7461 tasumist kogusummas 6135,40 krooni. Arved olid esitatud nii tõlgete eest soome keelde kui ka tõlgete eest teistesse keeltesse. Hageja vaidles tsiviilasjas nr 2-07-33814 arvete tasumisele vastu põhjendusega, et tõlked soome keelde on ebakvaliteetsed. Tsiviilasjas nr 2-07-33814 25.11.2008.a peetud kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja väitnud, et „meil on pretensioonid kõikide soome keelsete tõlgete osas“. Samuti märkis hageja sellel kohtuistungil, et „Pretensioonid on ka laiemad, mitte ainult hagiavalduses olevad arved. Teenust ei saa osadeks jagada“. Sellest nähtuvalt tugines hageja tsiviilasjas nr 2-07-33814 asjaolule, et kõik tõlked soome keelde on ebakvaliteetsed. Harju Maakohus rahuldas 12.12.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-33814 OÜ EET hagi ja mõistis OÜ I välja 6135,40 krooni. Maakohus leidis, et OÜ I ei ole tõendanud, et töö ei vasta lepingutingimustele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2009.a otsusega maakohtu otsuse muutmata.
lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja nõude lahendamisel tsiviilasjas nr 2-07-33814 oli vaidluse all kõikide kostja poolt teostatud soome keele tõlgete kvaliteet, kuna hageja tugines oma vastuväidetes sellele, et kõik soome keele tõlked on ebakvaliteetsed. Maakohus leidis tsiviilasjas nr 2-07-33814 tehtud otsuses, et OÜ I ei ole tõendanud, et töö ei vasta lepingutingimustele. Seega on OÜ EET nõude rahuldamisel hinnatud, kas tõlked soome keelde vastasid lepingutingimustele. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasjas nr 2-07-33814 tehtud jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles tuvastati, et OÜ EET ei ole soome keelde tõlgete tegemisel lepingut rikkunud. Asjaolul, et tsiviilasja nr 2-07-33814 menetleti lihtmenetluses puudub tähtsus, kuna
Seega puudub hagejal õigus nõuda hinna alandamist ja kahju hüvitamist, kuna mõlema 3 nõude esitamise eelduseks on kostja poolt lepingu rikkumine. Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja on leidnud, et hagi on aegunud. Hoolimata sellest, et nõue ei kuulu rahuldamisele, ei ole kohus nõus väitega, et hagi on aegunud. Kostja 11.04.2007.a e-kirjast nähtuvalt on kostja andnud kõige varasema töö hagejale üle 11.04.2007.a. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja esitas hagi kohtusse 19.04.2010.a. Samas sätestab TsÜS § 167 lg 1, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Tsiviilasjas olevatest e-kirjadest selgub, et pooled on alates 18.04.2008.a kuni 11.12.2008.a pidanud läbirääkimisi pooltevaheliste erimeelsuste lõpetamiseks. Seega oli sellel ajal aegumine peatunud ja hagi ei ole aegunud. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluse lõpetamiseks on alusetu.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Tsiviilasjas nr 2-07-33814 ja käesolevas tsiviilasjas olevad hagi esemed ei ole samad. Kostja on vastuväidetes märkinud, et ta ei nõustu hagi muutmisega, mis seisneb 14.11.2011.a esitatud hageja seisukohas, et kostja pidi algteksti või vaidlusalust tõlget kohendama või toimetama turunduslikust aspektist lähtuvalt. Kohus leiab, et hageja ei ole oma 14.11.2011.a täiendavates seisukohtades esitanud väiteid, mida saaks pidada hagi muutmiseks.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.