KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 06.12.2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-24366 Tsiviilasi AK hagi AK vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1647.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AK(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja KK (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AK(ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista AK igakuiselt elatis summas 91,50 (üheksakümmend üks eurot ja 50 senti) eurot tema alaealise tütre AK, sünd. XXX.a., ülalpidamiseks alates 01.02.2011.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapse põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- AK on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha üle kandma KK arvelduskontole XXXXXXXXXXX SEB Pangas iga jooksva kuu 15-daks kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „AK elatusraha“. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- KK ja AK kooselust sündis XXX.a. tütar AK. Laps elab koos emaga.
- AK esitas oma seadusliku esindaja KK kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AK lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Tulenevalt asjaolust, et AK esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitatud avaldusele, lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis AK nõude AK vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejate nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Kohtule esitatud hagiavalduses märgib hageja, et KK ja AK kooselu lõppes märtsis, kuid kostja ei ole lapse sünnist alates last materiaalselt toetanud, ega muul viisil lapse ega tema kasvatamise vastu huvi tundnud.
- Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 183.- eurot kuus väites, et lapse ülalpidamiseks kuus kulub just nimetatud summa ning lapse ülalpidamiskulud koosnevad eluasemekuludest 50.- eurot, toidurahast 60.- eurot, riiete ja jalanõue ostmise kulust 10.- eurot, lasteaiatasust 53.- eurot, hügieeni ja tervisekuludest 4.- eurot ning kulutustest mänguasjade ja raamatute ostmisele 6.- eurot. Lisaks igakuisele elatisele palub hageja välja mõista kostjalt elatise ka tagasiulatuvalt 6 kuu eest enne hagi kohtule esitamist kokku summas 1098.- eurot.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, KÜ XXX arved TD, LM tõendi kohatasu ja toidupäeva maksumusest nimetatud lasteaias ning Keila Linnavalitsuse tõendi KK makstud toimetulekutoetuste kohta 2010 ja 2011.a. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei saa ta tööd teha, sest on töövõimetu. Tema töövõimetuspensioni suurus on 229 .- eurot. Lk 2
(4)- Kostja väidetel on ta oma lapsele pakke saatnud, milles on lapsele vajalikud riided sees olnud, kuid hageja esindaja on need ära visanud. Samuti väidab kostja, et ta on lapse emale lapse jaoks ka raha saatnud, kuid KK seda ei tunnista.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja Lõuna Pensioniameti tõendi tema pensioni ja sotsiaaltoetuste suuruse kohta 2011.a. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja AK oma alaealisele tütrele AK on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus lisaks eelpooltoodud seadusesätetele veel PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Hageja väidetel ei ole kostja andnud raha oma lapse ülalpidamiseks alates lapse sünnist. Kostja väidab küll, et on saatnud lapsele pakke ja lapse emale ka sularaha, kuid oma nimetatud väidet ta millegagi tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt on kostja väide, et ta on lapse ülalpidamisest osa võtnud, paljasõnaline ja tõendamata ning kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele kohtuotsusega.
- Hageja esindaja väidetel kulub hageja ülalpidamiseks kuus 183.- eurot. Kostja seda hageja väidet vaidlustanud ei ole. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks on see, et laps vajab igapäevaselt toitu, riideid, eluaset, kus elada, ning aegajalt ka ravimeid ja vitamiine, samuti mänguasju ja raamatuid. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja Lk 3
(4)ei ole. Hageja poolt esitatud LM tõend tõendab, et AK käib nimetatud lasteaias ja kohatasu suuruseks kuus on seal 27,80 eurot, millele lisandub toidupäeva maksumus 1,60 eurot. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et 183.- eurot on mõistlik kulutus 3-aastase lapse ülalpidamiseks kuus. Kohus on aga seisukohal, et lapse ülalpidamisest peavad osa võtma lapse mõlemad vanemad, mistõttu ei ole põhjendatud jätta kogu lapse ülalpidamiskulu kostja kanda nagu hageja seda taotlenud on. Arvestades asjaoluga, et kostja on töövõimetuspensionär, kelle sissetuleku suuruseks kuus on 199,46 eurot (pension + sotsiaaltoetus), mida tõendab Lõuna Pensioniameti tõend
- septembrist 2011.a., peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatist 91,50 eurot kuus, mis on ½ hageja ülalpidamiskulu suurusest ning ligikaudu pool ka kostja sissetulekutest, mis tähendab, et sellises suuruses elatise väljamõistmine kostja alaealise lapse ülalpidamiseks on kooskõlas ka PkS § 102 lg 2 sätestatuga.
- Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtusse esitamist ning kostja oma väidet, et ta on lapse ülalpidamisest osa võtnud, millegagi tõendanud ei ole, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele PkS § 108 alusel ka tagasiulatuvalt alates 2011.a. veebruarikuust nagu hageja seda taotlenud on. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud KÜ XXX arved TD, sest nimetatud tõendid on asjakohatud ega tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud mida nimetatud tõendid tõendama peaksid, ka ei ela ei hageja aadressil XXX, mille eest TD arved esitatud on. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Pooled ei ole käesolevas kohtuvaidluses kandnud ka kohtuväliseid kulusid. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 183.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 1647.- eurot (9 x 183). Kohtunik: Lk 4
(4)