← Eesti

2-11-25047/11

Obsah (9)§ 164§ 100§ 101§ 108§ 401§ 396§ 397§ 76§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-

§ 164

lg 1 alusel võib võlausaldaja loovutada nõude osaliselt, täielikult võlgniku vastu teisele isikule, kes asutub sellisel juhul

§ 164lg 4 alusel senise võlasusaldaja asemele.

Vaidluse puudumise tõttu nõude loovutamise üle, on seega hageja asunud SMS Laen OÜ asemele laenulepingust tulenevates nõuetes kostja vastu. 7. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 401

lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise 2

(4)eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Asjaolu, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel on sõlmitud leping, ei ole vaidluse all ning seega on kostjal kohustus täita endale lepinguga võetud kohustusi, s.o tagastada laenatud rahasumma ning tasuda intress. Kuna vaidlust puudub selles, et kostja võlgneb hagejale Samuti on kostjal kohustus tasuda viivis, kui jäädakse viivitusse laenusumma tagastamisega. Kuna vaidlus puudub selles, et kostja ei ole tagastanud hagejale laenu 191,73 eurot ja intresse 44,74 eurot, siis on ta lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust

§ 100

tähenduses ning hagejal on õigus nõua kohustuse täitmist

§ 76lg 1, 101 lg 1p 1 ja § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 3 järgi.

Eeltoodut tõttu tuleb kostjalt tagastamata laen 1917,73 eurot ja intress 44,74 eurot hageja kasuks välja mõista. 8.Kuna viidatud laen on seni tasumata, siis on kostja viivituses

§ 100tähenduses ja eeltoodu tõttu põhjendatud ka hageja viivisenõue kostja vastu.

Kostja pidi tagastama laenusumma ja intressid hiljemalt 21.06.2008. Kostja laenusummat tagastanud ei ole ning seega on hageja arvestanud perioodi 23.06.2008-05.09.2011 eest viiviseid summas 1 121,62 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet ning palub kostjalt välja mõista viivise summas 191,73 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu p. 13 kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegsel tegemata makse tegemise päeval. Kostja on vastuses hagiavalduse tunnistanud põhivõlgnevust ning intressinõuet, kuid seisukohta ei ole võtnud viivisenõude osas. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud taotlust viivisenõude vähendamiseks või leidnud, et hagejal puudub õigus viivist nõuda, leiab kohus, et hageja nõue kostjalt välja mõista viivis summas 191,73 eurot on põhjendatud ning tõendatud, kuivõrd kostja ei ole ühtegi sisulist vastuväidet viivisenõudele esitanud. Arvestades

§ 113

lg 1, § 76, § 101 lg 1 p 6 ja lepingu nr 155689 pi 13, on hageja viivise nõue kostja vastu põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidluse puudumise tõttu võla suuruse, intressi suuruse ning nõude ülemineku tõttu, puudub vajadus anda hinnang esitatud sellekohastele tõenditele.

  1. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 428,20 eurot, millest põhivõlgnevus 191,73 eurot, intress 44,74 eurot ja viivis 191,73 eurot.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on palunud määrata kindlaks täitmise viis, s.o võimaldada maksegraafikut 2-3 kuuks, tasudes osamakse iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Kuivõrd hageja kasuks väljamõistetava summa suuruseks on 428,20 eurot, siis leiab kohus, et mõistlik on kui kostja tasub 428,20 eurot 3

(4)kolme osamaksena järgmiselt: 1) esimene osamakse hiljemalt 10.12.2011.a. summas 142,73 eurot; 2) teine osamakse hiljemalt 10.01.2012.a. summas 142,73 eurot ja 3) kolmas osamakse hiljemalt 10.02.2012.a. summas 142,74 eurot.
  1. Kõik kohtuotsuses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 63,91 eurot, teisi kulusid ei esitanud. Seega tuleb TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 162 lg 1 ja 73 lg 1 järgi märgitud 63,91 eurot kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista. Tsiviilasja hind
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 236,47 eurot. Mai Grauberg Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.