lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sündis V ja VT abielust XXX.a poeg ET. Vanemate abielu lahutati XXX.a. Laps jäi elama emaga, kostja poja ülalpidamisest osa ei võta. Hageja ülalpidamiseks kulub 675 eurot. Need koosnevad söögikuludest 150 eurot, kuludest telefonile, internetile, kaabel TV-le kokku 32 eurot, eluasemekuludest 165 eurot, kulutustest hügieenile, juuksurile kokku 20 eurot, judo treeningutele 29 eurot, kulutustest jalanõudele ja riietele kokku 30 eurot, kulutustest raamatutele, mänguasjadele ja joonistustarvetele kokku 10 eurot, tervishoiule (arstide külastamine, immuunsus süsteemi puudulikkus) kokku 35 eurot, kulutustest vaba aja veetmisele 15 eurot, M eelkool 29 eurot, lasteaiamaks 55 eurot, lapsehoid 80 eurot, koolifond 25 eurot. Kostja varaline seisund võimaldab lapsele tehtavate kulude hüvitamist. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise igakuiselt summas 337,50 eurot sh tagasiulatuvalt alates 02.06.2010.a kuni hageja täisealiseks saamiseni, elatise palub hageja kanda seadusliku esindaja pangakontole. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja elas koos pojaga vanemate abielu lahutamiseni ja elab pojaga koos ka peale seda. Kostja on meremees ja viibib merel 2 nädalat kuus. Selle aja jooksul abistab lapse kasvatamisel kostjat tema ema. Kostja teenib 900 eurot kuus ja ostab lapsele kõik mis vajalik. Kostjale ja hageja seaduslikule esindajale kuulub ühisomandina korteriomand, mille kulud kannab kostja. Kostja on hageja seaduslikule esindajale ka ekslikult elatist üle kandnud, kuigi ta on vabatahtlikult last ülalpidanud. Hagis märgitud hageja kulutused on ülemäärased ja need on tõendamata. Kostja arvamusel on 7 aasta vanuse poisi rahalised vajadused ühes kuus umbes 200 eurot, kostja oleks pidanud maksma 140 eurot lapse ülalpidamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et V ja VT`el sündis XXX.a poeg ET. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Asjas puudub vaidlus selles, et vanemad elavad koos lapsega ühes korteris. V ja VT`e abielu lahutati XXX.a. Hageja väidetel kulub tema ülalpidamiseks 675 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja on oma kulud esitanud ülepaisutatult. Poolte vahel on vaidlus selles, milline on elatise põhjendatud suurus. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal moodustab nimetatud summa suurus 139, 01 eurot. Arvestades esile toodud kulusid, erinevate kulude lõikes on kohus seisukohal, et hagejale tehtavad kulud ühes kuus moodustavad alates oktoobrist 2011.a 370 eurot, nimetatud summale lisanduvad eluasemega seotud kulud. Põhjendatud on kulud üldjoontes järgmiselt: 2 toidukulud ~100 eurot, kuivõrd hageja käib lasteaias ja tööpäevadel saab hommiku-, lõuna- ja õhtusööki (oodet) lasteaias. Judo ja eelkooli tasud moodustavad kokku ~80 eurot, lasteaia tasu on hageja seaduslik esindaja tasunud ~46 eurot (hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttel tasutud Tallinna Linnakantselei Finantsteenistusele). Kohus on seisukohal, et hagejale tehtavad mõistlikus suuruses kulude hulka kuuluvad ka järgmised kulud: jalanõud, riided ~30 eurot, hügieen, tervishoid, vaba aeg kokku ~34 eurot. Tervisekulud summas 35 eurot igakuiselt ei ole kohtu arvates põhjendatud seetõttu, et puuduvad tõendid selle kohta, et lapsele sellisel määral kulutusi on tehtud. MP AS-i tõendist (tlk 97) ega ka teistest tõenditest ei nähtu, et hagejale on käesoleval ajal välja kirjutatud eriravimid immuunsuspuudulikkuse ravimiseks. Haigusloo väljavõtte (tlk 104-105) raviti hagejat 2007.a. Tõendatud ei ole kohtu arvates veenvalt ka väide, et hageja on väga tihti haigestuv laps. Lapse haigusloost nähtuvalt on laps 2010-2011. aastal mõned korrad haigestunud, kuid sellest ei saa järeldada, et tegemist on pidevalt külmetushaiguseid põdeva lapsega. XXX esinemine hagejal dr M M `i hinnangul (tlk 103) ravi ei vaja, nõuab hügieenivõtete kodust rakendamist. Tallinna lasteaia tõendi (tlk 108) kohaselt viib hagejat õhtuti koju, eelkooli ja treeningtundidesse hoidjatädi. Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et töö tõttu ei ole tal võimalik õigel ajal lapsele lasteaeda järele minna. Kostja on asjas väitnud, et hoidja ei ole vajalik, aga lasteaia tõendist nähtuvalt ise ta lapsel järel ei käi, kuigi tema väidete järgi töötab ta kuus 2 nädalat ja seejärel on 2 nädalat vaba. Kohus leiab, et kostja viited sellele, et lapsel võiks järel käia vanaema ei ole tõsiseltvõetavad, kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ema ja hageja seadusliku esindaja suhted on väga pingelised. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on ka hageja kulud lapsehoidjale 80 euro suuruses. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Asja materjalidele lisatud palgasedelite (tlk 10-14) kohaselt moodustas kostja töötasu 2010.a netosummana keskmiselt 11 000 krooni-12 000 krooni, 2011.a jaanuaris 805,59 eurot. Töölepingu muutmise kohaselt (tlk 69) on kostja töötasu suuruseks alates 01.07.2011.a 916,65 eurot. Arvestades kostja sissetuleku suurust leiab kohus, et kostja on võimeline oma lapse ülalpidamiseks tasuma pool eelpool loetletud kuludest s.o 185 eurot igakuiselt. Hageja on ülalpidamiskuludeks arvestanud ka eluasemele ja telekommunikatsiooniteenuste tasumiseks tehtavaid kulutusi. 12.10.2011.a toimunud istungil selgitasid lapse vanemad, et nad on kokku leppinud peale abielu lahutamist, et eluasemekulud (kommunaalkulud, korteri omandamiseks võetud laen ja telekommuniktsiooniteenuste kulud) tasuvd nad võrdselt, viisil, et kostja kannab pool arvel märgitud summast hageja seaduslikule esindajale. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepet on nõuetekohaselt täidetud. Arvestades lapse vanemate omavahelist kokkulepet, asjaolu, et eluasemele tehtavad kulud on aastaajast ja teenuste tarbimise mahust sõltuvalt erinevad, leiab kohus, et väljamõistetavasse elatise suurusesse ei ole otstarbekas eluasemele ja kommunikatsiooniteenustele tehtavaid kulutusi arvestada. Lapse vanemad elavad jätkuvalt ühes korteris. Hageja esitas hagi 02.06.2011.a ja palus elatise välja mõista alates 02.06.2010.a. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale elatist 3 09.06.2011.a 159,78 eurot, 17.07.2011.a 170 eurot, 13.08.2011.a 166 eurot, 05.09.2011.a 160 eurot. Arvestades, et suvel ja septembris lapsel hageja seadusliku esindaja konto väljavõtte kohaselt eelkooli ja judotrenni kulusid ei olnud, siis leiab kohus, et elatis summas 180 eurot tuleb välja mõista alates oktoobrist 2011.a. Kuigi kostja on vabatahtlikult kuni oktoobrini 2011.a hagejale vajaminevas suuruses elatist maksnud, nähtub 12.10.2011.a toimunud istungil väljendatust, et kostja oli nõus tasuma elatist 150 eurot. Käesolevas asjast nähtuvalt on lapse kulud mõnevõrra suuremad. Sellest tulenevat tuleb elatis välja mõista kohtuotsusega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hageja tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuni abielu lahutamiseni tasus kostja kõik eluasemega seotud kulud, s.o laenumakse, kommunaalkulud KÜ-le, elektri ja telekommunikatsiooniteenustega seotud kulud. Seega tasus kostja peale enda ja oma osa lapse kuludest ka hageja ja hageja osa lapse kuludest. Kuivõrd hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel puudub vaidlus, et nad koos lapsega elavad ühes korteris siiani, on kohus seisukohal, et veenev on kostja väide, mille kohaselt täitis ta abielu ajal ülalpidamiskohustust ka sellega, et tõi koju (sh lapsele) toiduaineid. Arvestades kostja poolt tasutud eluasemelaenu suurust (tlk 83), kostja pangakoto väljavõtetest nähtuvate eluasemega seotud erinevate kulude suurust, leiab kohus, et hageja hagi esitamisest 1 a tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitnud. Kuigi hageja seaduslikule esindajale ei ole kostja konkreetset rahasummat elatisena tasunud, nähtub hageja vanemate poolt erinevate kulude tasumisest sellisena sõlmitud kokkuleppe olemasolu. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.