2-11-25341/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-25341 Tsiviilasi IS hagi RD vastu abielu lahutamise ja lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes Hagi hind 1597,79 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IS(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: Anatoli Majevski (Markus Õigusbüroo OÜ, E-post: anatoli@markus-est.ru); Kostja: RD(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: SD(isikukood XXX elukoht XXX). Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2011.a. RESOLUTSIOON
3. Lahutada IS ja RD abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, abieluakti nr XXX.
4. Lõpetada IS ja RD’i ühine hooldusõigus lapse lapse SD suhtes täielikult üle IS’le. SD suhtes ning anda hooldusõigus
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Kohtule 30.05.2011.a esitatud ja 08.06.2011.a menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu ning anda hagejale lapse suhtes ainuhooldusõigus üle täies mahus. Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Abielust on sündinud XXX.a laps SD. Hageja palub kohtul abielu lahutada, kuna poolte kooselu lõppes. Alates 2010 aasta algusest ei ela pooled koos ja nad ei pea ühismajapidamist. Kostja on kolinud elama Vene Föderatsiooni, tal ei ole enam elamisluba Eesti Vabariigis. Hageja soovib saada lapse ainuhooldusõigust, kuna poolte ühine tütar elab koos hagejaga ning hageja palub, et laps jääks temaga elama, so, et hageja teostaks lapse üle hooldusõigust täies ulatuses. Kostja arvamus Kostja on telefoniteel kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks ja tunnistab esitatuid nõudeid. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos juba ligi 2 aastat. Nad elavad erinevates elukohtades (kostja elab Venemaal), mis võimaldab kohtul järeldada, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et poolte lepitamine ja neile leppimisaja andmine ei ole antud juhul mõistlik. PKS § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Tulenevalt PKS § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi 3.lõike järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Alaealise SD isa RD ei ole alates 2010.a algusest lapse hooldamises ja kasvatamises reaalselt osalenud. Kostja ei osale lapse kasvatamises seoses elama asumisega Venemaale. Hageja on tegelenud lapse kasvatamisega sisuliselt üksi ja lapse hooldusõiguse täielik üleandmine tegelikke muudatusi kaasa ei too. Laps elab koos emaga ning ema on tulnud lapse kasvatamisega suurepäraselt toime. Lapse ja ema vahel on hingeline side. Lapse edaspidise arengu huvides on anda tütre hooldusõigus täielikult üle emale. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 2