Obsah (5)

§ 376§ 229§ 230§ 231§ 5

2-10-55796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-557

§ 376lg 1 hagi aluse muutmiseks nõusolekut.

14. Kostja märgib, et hageja ei ole nõuet tõendanud. Täiendusele lisatud e-kirjavahetusest ei tulene hageja nõue ega selle suurus. Eriti tuleb siinkohal arvestada fakti, et hageja poolt esitatud ekirjavahetusest nähtuvalt on hageja nõude olemasolu ja selle suurusega lahutamatult seotud hageja ja ASi UM vaheline tehing, millega hageja võõrandas ASile UM kostja poolt hagejale tagastatud sõiduki. Teadmata selle tehingu sisu ja tehinguga seotud asjaolusid, puudub võimalus hinnata, kas hagejal on üldse varaline nõue kostja vastu ja kui suur see võiks olla. Kostja jääb endiselt varasema seisukoha juurde, et hageja poolt koostatud kirjalik kinnitus võla olemasolu ja selle suuruse kohta ei kvalifitseeru tõendina

§ 229lg 1 ja § 272 lg 1 mõttes.

Hageja peab

§ 230lg 1 järgi tõendama hagis väidetud müügikahju olemasolu ja selle suurust.

Riigikohtu praktikas on leitud, et kahju tekitamist hagejale ei saa tõendatuks lugeda ainult tema seletustele tuginedes (3-2-1-17-96). Samuti on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et kuni hageja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist, puudub ka kostjal kohustus esitada hageja poolt väidetud asjaolude ümberlükkamiseks tõendeid (Riigikohus, tsiviilasi nr 3-2-1-137-07 p 13). Kohtuotsuse põhjendus 3 2-10-55796 15. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 16.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Võlaõigusseadus (VÕS) § 367 lg 1 alusel liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.03.2006 sõlmisid pooled liisingulepingu , mille esemeks oli maastur BMW X5, 4.4, ehitusaasta 2006 ning, et vara läks kostja kasutusse 28.03.2006 (tl 30-42). Pooled sõlmisid liisinglepingu maastur BMW X5, 4.4 kasutamiseks kehtivusega 30.03.
2. Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse üle.
3. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 832,42 eurot, kuna kostja ei täitnud lepingust ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosamakse summas 2 832,42 eurot (tl 49). Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 04.08.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 50), milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Kostja võlgnevust ei tunnista, kuna on tasunud kõik maksed vastavalt maksegraafikule (tl 35). Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja oleks jätnud tasumata maksed vastavalt maksegraafikule. Maksegraafikust nähtub, et viimane osamakse summa 861,20 eurot, koos intressi ja käibemaksuga, tuli tasuda 30.03.2010 (tl 35). Võlgnevuse aluseks olev arve 8579936636 summas 3 484,70 eurot (54 523,66 krooni), millest väidetavalt on tasuda veel 2 832,41 eurot (44 317,66 krooni), on koostatud aga 30.06.2010, mis on kolm kuud hiljem. Samuti erineb 30.06.2010 arvel olev summa maksegraafikus märgitud osamaksest. Kuna arvel on märge, et tegemist osamaksega, siis jääb arusaamatuks kust sellise summa on hageja saanud. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja on jätnud tasumata maksegraafikus märgitud osamaksed, mistõttu puudus hagejal õigus leping ennetähtaegselt, erakorraliselt üles öelda 04.08.2010 (tl 50), kuna kostja on täitnud liisingulepingut korrapäraselt. Seega hageja ei saanud kohaldada VÕS § 367 lg 1 sätestatut, mistõttu puudub ka alus hagi rahuldamiseks.
4. Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud haginõue. 30.06.2010 arvest (tl 49) ei nähtu, millest hageja nõue koosneb ning hageja enda poolt koostatud 31.01.2011 õiend nõude arvestuse kohta (tl 51) ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Nõude suurust ei tõenda ka e-kirjavahetus. Kohus rõhutab, et 04.08.2010 nõudel (tl 50) ei ole hageja lahti kirjutanud millest koosneb nõue 68 294,16 krooni samas kui nõue on tuntavalt suurenenud võrreldes 30.06.2010 arvel oleva nõudega (44 317,66 krooni). Kohus leiab, et pärast liisingulepingu kehtivusaja lõppu 30.03.2010 ei saanud osamaksed summaliselt suureneda. Seisuga 30.03.2010 pidi hagejale olema selge mitu osamakset on tasumata. Juhul kui kostja oleks jätnud maksegraafikujärgse osamakse tasumata, siis hagejal oli võimalus 4 2-10-55796 märkida konkreetse kuu eest osamakse tasumata jätmine. Hageja ei ole seda teinud vaatamata kostja väitele, et ta on kõik graafikujärgsed osamaksed tasunud. Kohus on seisukohal, et iga rahaline nõue peab olema üheselt arusaadav mille eest raha nõutakse ja kui nõue on summeritud st koosneb mitmest erinevast nõudest, siis tuleb ka seda kirjalikult selgitada isikule kellelt seda raha nõutakse.
5. Kohus on seisukohal, et tähelepanuta tuleb jätta 17.03.2011 esitatud hagiavalduse täiendus, mille kohaselt kostja esmakordselt märkis, et võlgnevus koosneb jääkväärtusest summas 2 832,42 eurot (tl 66). Kohtu hinnangul on tegemist hagi aluse muutmisega. Vastavalt

§ 376

lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja ei ole andnud luba hagi aluse muutmiseks (tl 87), mistõttu ei ole hagejal õigus hagi alust muuta, kuna selleks puudub kostja ja kohtu nõusolek. Kohus märgib, et hageja tegeleb igapäevaselt oma majandustegevusena liisingu- ja kasutusrendilepingute sõlmimisega ning peaks teadma, kuidas millisel alusel hagi kohtule esitada tuleb, seega ei ole vabandatavad hageja ebatäpsused hagi sisus. Kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. 21. Kohus jätab tähelepanuta liisingulepingu teenuste lisa (tl 43-48), kuna hageja ei ole välja toonud, kuidas kostja on nimetatud lisa rikkunud ning, kuidas nimetatu tõendab võlgnevust. Menetluskulud 22. Kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5