2-10-62188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-621

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Kohus on tuvastanud, et 25.02.2005 andis hageja kostjale Tallinna notar Tiit Sepp poolt tõestatud notariaalse tähtajatu tagasivõtmatu volikirja, mille kohaselt hageja volitas kostjat müüma Harjumaal, Maardu linnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 11 hinnaga ja tingimustel vastavalt esindaja äranägemisel. Ühtlasi volitas hageja esindajat üle andma nimetatud korteriomandi (tl 6-7). 31.03.2005 sõlmisid kostja, kui hageja esindaja, ja VL notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kostja, hageja esindajana, müüs VL’ile hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Maardu, hinnaga 260 000 krooni, milline hind kanti ostja poolt hoiustatud notariaalakti tõestanud notari ametialasele kontole enne lepingu sõlmimist, millise notar kandis oma ametialaselt kontolt müüja esindaja ehk kostja pangakontole Hansapangas kolme pangapäeva jooksul arvates päevast, mil notari poolt on kinnistusosakonnast kontrollitud, et lepingu eseme osas ei ole kinnistusosakonnale laekunud muid avaldusi peale käesolevas notariaalaktis sisalduva kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatu kanded ei ole muutunud võrreldes punktis 1.1 märgituga (tl 8-16). Kohus on seisukohal, et eeltoodu vastab käsundussuhtele. Vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 5 2-10-62188
2. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on saanud korteriomandi müügist laekunud raha.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 626 lg 1 alusel käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. 31.03.2005 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 3.3 kohaselt pooled volitavad notariaalakti tõestanud notarit kandma notari ametialasele kontole enne lepingu sõlmimist, millise notar kandis oma ametialaselt kontolt müüja esindaja ehk kostja pangakontole Hansapangas kolme pangapäeva jooksul arvates päevast, mil notari poolt on kinnistusosakonnast kontrollitud, et lepingu eseme osas ei ole kinnistusosakonnale laekunud muid avaldusi peale käesolevas notariaalaktis sisalduva kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatu kanded ei ole muutunud võrreldes punktis 1.1 märgituga (tl 8-16). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kandis notar 01.04.2005 hageja kontole 260 000 krooni XXX, Maardu müügilepingu alusel (tl 94), seega algas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 alusel 02.04.2005 ja lõppes 02.04.2008, mistõttu on käesolev hagi aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt, mistõttu ei kohaldu antud asjas TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg.
4. Kuigi kohus leiab, et antud hagi on aegunud ja tuleb jätta selle tõttu rahuldamata, on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ka muudel alustel. Kohus on tuvastanud, et pooltel vahel oli lisaks käsundussuhtele ka laenusuhted. Poolte vahel on 16.02.2005 sõlmitud laenuleping, mille kohasel kostja laenas hagejale 50 000 krooni tähtajaga 16.08.2005, intressiga 4% kuus (tl 8992). Lisaks on kostja väitel kostja andnud hagejale 25.02.2005 laenu sularahas 50 000 krooni samadel tingimustel, millistel oli sõlmitud 16.02.2005 laenuleping, mille kohta andis hageja kostjale võlatunnistuse ja 31.03.2005 sularahas 50 000 krooni, mille kohta hageja väljastas võlatunnistuse. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Tunnistaja Ilgam Ragimov’i ütlustega (tl 132-133) on tõendatud, et hageja on saanud kostjalt laenu sularahas. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on 31.03.2005 võtnud välja 50 000 krooni (tl 93). Hageja ei ole tõendanud laenu tagastamist kostjale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väited on usutavad ja põhjendatud ning kohus loeb tõendatuks, et kostja on andnud hagejale laenu 150 000 krooni. Lisaks tasus kostja hageja eest Maksu- ja Tolliametile 80 krooni (tl 93), AS-ile Eraküte korteri XXX, Maardu eest 3 602,82 krooni (tl 93 ja 95), AS-ile MK korteri XXX, Maardu eest 5 562,45 krooni (tl 93) ja AS-ile MK korteri XXX, Maardu eest 533,62 krooni (tl 95), kokku 9 698,89 krooni. Peale korteri müüki arvestas kostja saadud summast 260 000 kroonist maha hagejale antud laenu 150 000 krooni ja intressid 24 000 krooni, hageja korteri eest makstud maksud 9 698,89 krooni ja tasus hagejale 80 000 krooni 08.04.2005, mistõttu luges kostja poolte vahelised võlasuhted lõppenuks ja tagastas hagejale võlatunnistused. Asjaolu, et kostja on võlasuhted lõppenuks lugenud tõendab ka asjaolu, et kostja ei ole hakanud võlga taaskord hagejalt välja nõudma. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on võtnud oma pangakontolt 04.04.2005 ja 05.04.2005 kokku sularahas 80 000 krooni (tl 94). Summa tasumine kostjale on tõendatud tunnistaja ütlustega, kes nägi kostja sünnipäeval, et kostja tasus hagejale sularahas summa, millega hageja oli rahul (tl 133). Kohtu hinnangul on kostja väited tõendatud ja põhjendatud. Arvestades asjaolu, et hageja ei 6 2-10-62188 mäleta nimetatud sündmustest midagi ning asjaolust, et hageja kuritarvitas tol ajal alkoholi, mis on tõendatud tunnistaja ütlustega ja tuleneb ka Regionaalhaigla tõendist (tl 78), ning asjaolust, et hagejal on diagnoositud, peale mitmeid traumasid, ajukahjustuse sündroom (tl 78), siis ei ole usutavad hageja väited, et hageja ei ole korteri müügist saanud raha. Pooled ei leppinud kirjalikult kokku, et raha tasumine pidi toimuma panka, mistõttu sularahas arveldamine ei ole midagi iseäralikku. Usutavad ei ole ka hageja väited, et hageja sai korterimüügist teada alles 2010 alguses, mil ta pöördus ka avaldusega politsei poole (tl 48). Avalduses politseile on hageja märkinud, et petmine toimus
5. aastal, seega 2 aastat enne korteri müüki ja kahjusumma on 230 000 krooni, seega väiksem kui haginõue. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja elas ise korteris XXX, Maardu ning, et tunnistaja aitas hagejal kolida korterist oma asjad Tapale (tl 132-133), seega pidi hageja olema teadlik korterimüügist märtsis 2005 muidu ta ei oleks korterit ostjale vabastanud. Samuti, kui hageja oli teadlik, et hagejal on korter XXX, Maardu, siis jääb arusaamatuks, miks hageja ei tundnud korteri osas huvi viis aastat ega tundnud huvi, kes tasub korteri eest kommunaalmakseid, seega ei ole hageja väited usutavad, et hageja sai korteri müügist teada alles 2010 alguses. Hageja väited, et laenulepingu neljandal leheküljel viimane hageja nimelt olev allkiri ei ole kirjutatud hageja poolt, ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna antud asjas ei ole vaidlus laenulepingu kehtivuse üle. Samas soovib kohus märkida, et kohtunik omades eriteadmisi käe- ja allkirja uurimises võrdles originaal laenulepingul hageja vaidlustatud allkirja (tl 92) toimikus olevate hageja originaal allkirjadega (tl 5, 29-31, 34, 36, 45, 126) leidis identifitseeritavas koguses individuaaltunnuseid (kalle, rõhk, suurus, paigutus, väljatöötatuse aste ja iseloom, liikumiste suund, reflektoorsed liikumised) mis annavad aluse arvamuseks, et vaidlustatud allkirja on kirjutanud hageja ise. Allkirjade variandilisus on tavapärane ja omane igale isikule, kuid allkirjades säilib ainult kirjutajale omased individuaaltunnused, mille põhjal on võimalik identifitseerida kirjutajat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole saanud korterimüügist raha, mistõttu on hageja nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
6. Kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes

§-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7