Obsah (7)

§ 174§ 630§ 632§ 449§ 438§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi ese Viljandi kohtumaja 27. oktoobril 2011 nr 2-10-34190 Osaühing TTJ Stee lversus Remos OÜ hagimenetlus Kahju hüvitamine Hagi hind 1260,08 € Menetl

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. Jätta rahuldamata Osaühing TTJ Steel hagi Remos OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes aegumise tõttu. Muud otsustused
2. Seoses kohtuotsuse tegemisega ja menetluskuludes: 2.1 saata otsuse koopia hagejale ja kostjale; 2.2 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; Selgitused otsusele
3. Selgitada: 3.1

§ 174

kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2 otsus hagi aegumise kohaldamises on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega; 3.3

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõue Osaühing TTJ Steel on esitanud
3. juulil 2010 kohtusse hagi Remos OÜ vastu rahalise nõudega summas 19716.- krooni, s.o 1260,08 €. 1.
4. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja naabrid. Hageja ja Eesti Vabariik sõlmisid
5. novembril 2003 maa müügilepingu, millega hageja omandas Eesti Vabariigilt Karksi vallas Karksi külas asuva kinnistu katastritunnusega 60001:004:
6. Hageja väitel omandati kinnistu koos selle juurde kuuluvate hoonete ja piiretega sellises seisukorras ja koosseisus, milline see oli ostulepingu allakirjutamise momendil, kinnistu ümber oli piirdeaed/võrkaed. Hageja väitel ärastas kostja aprillis 2004 kinnistu ümber oleva võrkaia, mille kohta hageja tegi politseile avalduse ning mille suhtes algatati kriminaalasi nr 06284000250, mis lõpetati Viljandi politseiosakonna kriminaaltalituse määrusega. Hagiavalduse järgi on hageja tellinud ekspertiisi ja hinnapakkumise aia taastamiseks ning aed on taastatud Pärnu Ehitus OÜ poolt, milliste tööde maksumuseks oli 19716.- krooni, s.o 1260,08 €. Hageja on pakkunud kostjale võimalust aed ise taastada või kinni maksta, millest kostja on keeldunud. Hageja väitel on kostjale saadetud mitu teatist ja nõuet tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid kostja pole ilmutanud initsiatiivi kahju hüvitamiseks. Hageja väitel on kostja kriminaalmenetluse käigus hagejale tunnistanud, et varastas kõnealuse võrkaia, õigustades ennast väidetega, et kostja on ise vaidlusaluse võrkaia 1996.a Karksi kolhoosilt ostnud. Hageja leiab tuginedes asjaõigusseadusele, et tegemist on omandiõiguse riivega. Kostja on hageja väitel käitunud ebaseaduslikult – läinud võõrale kinnistule, võtnud võõra vara ning esitanud hagejale hiljem enda vara väljaostmiseks hinnapakkumise. Tuginedes VÕS § 1037 lg-le 1 on hageja seisukohal, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja on esitanud tõendamiseseme seisukohalt oluliste tõenditena: 1.3.
7. Osaühing TTJ Steel ja Eesti Vabariigi vahel
8. novembril 2003 sõlmitud maa müügileping (tl 4-6), millega hageja tõendab temale kuuluva kinnistu ostmist Eesti Vabariigilt; 1.3.
9. Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonnale
10. aprillil 2006 tehtud avaldus (tl 11), millega hageja tõendab, et tegi politseile 2004.a toime pandud võrkaia varguse kohta avalduse, milles kahtlustab Remos OÜ omanikku ja poega; 1.3.
11. Osaühing Pärnu Ehitus 08.detsembri 2008.a. hinnapakkumine (tl 13),
12. oktoobril 2009 Osaühing Pärnu Ehitus poolt esitatud arve-saateleht (tl 21) ja
13. oktoobril 2009 Osaühing Pärnu Ehitus ja TTJ Steel OÜ vahel sõlmitud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt (tl 14-15), millega hageja tõendab võrkaia taastamiseks kulunud tööde maksumust 19716.- krooni, s.o 1260,08 €; 1.3.
14. Osaühing TTJ Steel poolt
15. detsembril 2009 Remos OÜ-le esitatud nõue kahju hüvitamiseks (tl 16-17), millega hageja kutsub kostjat üles vabatahtlikult kahju hüvitama; 1.3.
16. Kostja esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti
17. jaanuaril 2010 koostatud vastus (tl 18) hageja kahju hüvitamise nõudele, mis tõendab, et kostja on keeldunud kahju kompenseerimisest hagejale.
18. Kostja põhjendused 2.
19. Kostja seisukoht nõudes 2 Kohtulikus menetluses on kostja oma
20. oktoobri 2010.a. vastuses taotlenud hagis aegumise kohaldamist. 2.
21. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja tugineb oma vastuväites TsÜS §§ 142 lg-le 1, 143, 151 lg-le 1 ning VÕS § 1037 lgle 1 ja hageja poolt esitatud tõenditele. Kostja vastuse kohaselt on TsÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja leiab hagiavaldusele ja sellele lisatud tõenditele tuginedes, et hageja õigustatud isikuna teadis kostja vastu väidetava alusetu rikastumise nõude olemasolust juba 2004.a., sest esitas
22. aprillil 2004 vastavasisulise avalduse Lõuna Politseiprefektuurile. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi aegumistähtaeg algas 26.04.2004.a. ning hagi oli esitamise ajaks
23. juulil 2010 aegunud.
24. Kohtu põhjendused 3.
25. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik Hageja esitatud hagis on kostja taotlenud aegumise kohaldamist. Asja toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks teha tsiviilasjas lõppotsus. 3.
26. Hagi ese ja asjaomased õigusnormid

§ 449(Vaheotsus) käsitleb vaheotsuse tegemist.

Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta (

§ 449lg 1).

Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle (

§ 449lg 3).

Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle (

§ 449lg 3).

VÕS § 1037 lg 1 (Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral) - Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. TsÜS § 142 (Aegumise mõiste) lg 1 – Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 (Aegumise arvestamine kohtu poolt) – Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 151 (Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg) lg 1 – Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 3.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades kohtu poolt asjas kindlakstehtud tähtsust omavaid asjaolusid, tuleb pooltevahelises vaidluses kohaldada VÕS § 1037 lg-t 1 ning TsÜS § 151 lg-t
2. Hageja on oma nõudes tuginenud alusetu rikastumise sätetele ning leiab, et tema kui õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit rikkunud isik ehk väidetavalt kostja peab talle hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Alusetust rikastumisest tulenenud nõuete 3 aegumisele kohaldatakse eriregulatsioonina TsÜS
3. peatüki
4. jao sätestatut. Tegemist on seadusest tuleneva nõude aegumisega. Hageja on oma seisukohana välja toonud, et aprillis 2004 ärastas kostja tema kinnistu ümber oleva võrkaia. Hageja seisukohta tõendab ka Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonnale
5. aprillil 2006 tehtud avaldus, milles hageja avaldas, et kahtlustab 2004.a. toimunud varguses kostja omanikku ning tema poega. Kostja on ekslikult oma seisukohas märkinud nimetatud kuupäevaks
6. aprilli 2004, kuid see ei vasta kohtule esitatud tõendis märgitule. Kohus leiab, et sellega on dokumentaalselt tõendatud hageja rikkumisest ning väidetavast kohustatud isikust teadasaamine hiljemalt 26.aprillil 2006, mil hageja esitas oma väidetava õiguse rikkumise kohta politseisse avalduse, sest ilma faktilisi asjaolusid teadmata ei oleks hageja ilmselt politseile avaldust esitanud. Kohus ei välista, et hageja rikkumisest ning väidetavast kohustatud isikust teadasaamine võis toimuda ka varasemal kuupäeval. Seega on kohus seisukohal, et hageja alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg algas hiljemalt
7. aprillil 2006 ning hagi aegus kolme aasta möödumisel nimetatud kuupäevast, s.o
8. aprillil
9. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on

§ 449lg 3 järgi põhjendatud hagis aegumise kohaldamine.

3.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi aegumise kohaldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Toomas Lillsaar Kohtunik 4