Obsah (6)

§ 2§ 8§ 93§ 217§ 48§ 221

2-08-78136 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2011. a. 2011. a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-78136

§ 2lg 1 tähenduses ning seega on täitemenetlust alustatud põhjendamatult.

Lisaks oli lepingu sõlmimine õigusvastane ja selle alusel algatatud täitemenetlus pahauskne.

§ 8järgi on kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet.

Antud juhul taotleb sissenõudja täitemenetluses lepingu täitmist, mille on sõlminud avaldaja endine juhatuse liige ilma teiste avaldaja juhatuse liikmete teadmata ja nõusolekuta. Lisaks oli lepingu pooleks olnud P AS (pankrotis) juhatuse liikmetel põhikirjast tulenevalt ühine esindusõigus, leping on aga sõlmitud ühe juhatuse liikme, seega esindusõiguseta isiku poolt. Sissenõudja oli sellest ka lepingu sõlmimisel teadlik, sest lepingu sõlmis juhatuse liige, kes oli selleks määratud sissenõudja poolt. Samuti oli sissenõudja lepingu sõlmimisel teadlik sellest, et leping sõlmiti ilma teiste avaldaja juhatuse liikmete teadmata ja nõusolekuta. Lepingu sõlmimine oli korraldatud sellisel viisil ja ajastusega, mis ei ole kooskõlas seadusega ega hea usu põhimõtetega. 04.11.2008 a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 24.10.2008 a kaebuse rahuldamata, leides, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Sissenõudja poolt täitedokumendina esitatud notariaalne leping vastab

§ 2

lg 1 p 19 toodud tingimustele, kinnistusraamatu kandest nähtub, et hüpoteek on kantud AS ET kasuks ja kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning võlgnik on kantud kinnistusraamatu II jakku omanikuna. Seega on kõik seaduslikud alused täitemenetluse läbiviimiseks olemas ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustu ning leiab, et kohtutäitur ei ole vaidlustatud otsuses sisuliselt avaldaja 24.10.2008 a kaebuses esitatule hinnangut andnud ning kaebus on lahendatud üksnes formaalselt. Avaldaja palub kohtul kaebus rahuldada, tühistada Harju tööpiirkonna Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 04.11.2008 a otsus täiteasjas ning lõpetada nimetatud täiteasja menetlus. 2. 22.12.2008 kohtumäärusega võeti ITM OÜ kaebus kohtutäituri Marek Laanemets 04.11.2008 a otsusele täiteasjas menetlusse. 3. 08.01.2009 a esitas avaldaja kohtule dokumentaalse tõendina vandeadvokaat Terje Eipre teate, et P AS (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud enampakkumise tulemusena tasus AS ET pankrotipesasse võõrandatud kinnistu eest 2,4 miljonit krooni, ülejäänu kinnistu hinna osas teostati arvestus võlausaldaja nõudega vastavalt

§ 93lg-st 4.

Nimetatud kirjast avaldaja hinnangul tuleneb, et ETAS on oma nõuded tervikuna P AS (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldatud saanud. Avaldaja arvates võimaldab see e-kiri üheselt sellise järelduse teha, sest ETAS on P AS-ile (pankrotis) tasunud enampakkumise tulemusena osa ostuhinnast rahas, seda ETAS väidetavalt P AS (pankrotis) vastu oleva nõudega vastavas osas tasaarvestamata. Kui ETAS on P AS (pankrotis) vastu nõue suuremas osas, kui enampakkumise tulemusena maksmisele kuulunud ostuhind, oleks mõistlikult eeldades ETAS ostuhinna ja ETAS väidetavalt P AS (pankrotis) vastu oleva nõude tervikuna tasaarvestanud ega oleks osa ostuhinnast rahas (summas 2 400 000 krooni) P AS (pankrotis) tasunud. Avaldaja on seisukohal, kuivõrd nimetatud e-kirjast nähtub, on ETAS oma 2 nõuded tervikuna rahuldatud saanud, ei saa ETAS olla P AS (pankrotis) vastu nõuet, mida ETAS rahuldada püüab avaldaja vara realiseerimisega. Avaldaja jääb endiselt oma nõude juurde ja palub kaebus rahuldada. PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK 4. 20.01.2009 a esitas puudutatud isiku AS ET esindaja kohtule vastuse, mille palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vastuses ei nõustu puudutatud isik ühegi avaldaja väite ega põhjendusega, sest avaldaja põhjendab oma kaebust kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi väidetavate materiaalõiguslike puudustega. Avaldaja põhjendused ei seondu kohtutäituri otsuse ega tegevusega

§ 217

lg 1 tähenduses, mistõttu ei ole need avaldaja kaevuse eset arvestades antud menetluses asjakohased.

1. Puudutatud isik kohtutäitur Urmas Tärno on esitas kohtule 20.01.2009 a vastuse, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Täitemenetluses kehtib formaalsuse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Samas ei pea kohtutäitur kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui täiturile on esitatud formaalsuse printsiibist tulenevalt õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, on kohtutäitur kohustatud selle ja sissenõudja alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kuna kõik formaalsed nõuded ja seadusliku alused olid antud asja juures täidetud, oli ka alus täitemenetluse läbiviimiseks olemas. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus täitemenetluse lõpetamiseks. KOHTU SEISUKOHAD
2. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel. Kohus on kohtutäiturilt välja nõudnud täiteasja avatud täitetoimiku.
3. Kohus leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmisest tuvastatud asjaolust: • 29.09.
4. a. algatas kohtutäitur sissenõudja AS ET 29.09.
5. a. esitatud avalduse ja ITM OÜ, P AS, Nordea Bank Finland Plc ja AS ET vahel 21.05.
6. a sõlmitud notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu täitemenetluse võla 3 500 000 krooni sissenõudmiseks ITM OÜ-lt (asjaolu nähtub täiteasja tiitellehelt [täitetoimik lk 1]). • ITM OÜ, P AS, Nordea Bank Finland Plc ja AS ET vahel 21.05.
7. a sõlmitud notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu p-is 1.2.4 sisaldus kokkulepe, mille kohaselt kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (täitetoimik lk 70) • AS ET vähendas täiteasjas sundtäitmisele esitatud nõuet 1 469 000 kroonini. Asjaolu üle ei ole vaidlust.
8. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt, võeti AS ET nõue täituri poolt täitmisele täitemenetluse seadustiku (

) § 2 lg 1 nõudeid rikkudes ning täitemenetlus tulnuks lõpetada

§ 48p 7 alusel täitemenetluse alustamise tingimuste täitmata jätmise tõttu.

Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetlus alustatud 29.09.

1. a. sissenõudja AS ET 29.09.
2. a. esitatud avalduse ja ITM OÜ, P AS, Nordea Bank Finland Plc ja AS ET vahel 21.05.
3. a sõlmitud notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu alusel. 3 Kaebaja arvates ei ole sundtäitmise alustamise aluseks olev eelnimetatud notariaalselt tõestatud leping täitedokumendiks, sest AS-ile ET ei ole loovutatud sundtäitmisele allumise kokkulepet. Vaidlust ei ole selle üle ning asjaolu nähtub ka kinnistusraamatust, et sundtäitmise esemeks oleva avaldajale kuulunud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriossa nr XXX kantud hoonestusõigusele oli täitemenetluse alustamise ja kinnisasja arestimise ajal sissenõudja AS ET kasuks seatud hüpoteek Kinnistusraamatust nähtub ka kinnisasja igakordse omaniku kohustus alluda hüpoteegipidaja suhtes kohesele sundtäitmisele (vt ka tl 21-26). Vastavalt AÕS § 352 lg-le 1 on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täiemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Vastavalt

§ 2

lg 1 pile 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega tunnistab

§ 2

lg 1 p 19 täitemenetluse algatamise eeldusena täitedokumendina ka notariaalselt tõestatud kokkulepet, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kui selline kokkulepe on kantud kinnistusraamatusse, loetakse see kehtivaks kinnisasja igakordse omaniku suhtes (

§ 2lg 2).

Seega pidi kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument on selline, mille alusel on võimalik alustada täitemenetluse läbiviimist, s.t kas dokument on pärit õiguskindlast allikast. Käesoleval juhul tuleb eeldada, et notari poolt koostatud dokument on pärit õiguskindlast allikast. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et ITM OÜ, P AS, Nordea Bank Finland Plc ja AS ET vahel 21.05.2008. a sõlmitud notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepingu, hüpoteegi loovutamise ja ülekandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning asjaõiguslepingu p-is 1.2.4 sisaldus kokkulepe, mille kohaselt kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samuti on kohus eelpool leidnud, et kokkulepe kinnisasja igakordse omaniku kohustuse kohta alluda hüpoteegipidaja suhtes kohesele sundtäitmisele oli kantud kinnistusraamatusse. Vastavalt AÕS § 56 lg-le 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Täitemenetluse seadustik ega muu seadus ei näe ette, et

§ 2

lg 1 p 19 kohase täitedokumendi maksma panemisel täitemenetluses saaks kohtutäitur hinnata võlgniku materiaalõiguslikke vastuväiteid. Materiaalõiguslikult võimaldab asjaõigusseaduse (AÕS) § 351 lg 1 kinnisasja omanikul esitada hüpoteegipidajale vastuväiteid, mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel (vt nt K , V. Varaliste tehingute süsteem Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 245 lk). Kui avaldaja leiab, et täitemenetlust ei oleks tohtinud alustada seetõttu, et sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole või ei ole seda vähemalt sissenõudja väidetud ulatuses, on kohaseks õiguskaitse vahendiks on

§ 221järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole kohtutäitur eksinud täitemenetluse algatamiseks vajalike formaalsete eelduste olemasolu osas, mistõttu on vaidlusaluses täiteasjas täitemenetlus algatatud seaduslikult ja puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks selle põhjendamatu alustamise tõttu (

§ 48p 7). 10. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 4