Obsah (6)

§ 154§ 146§ 143§ 167§ 168§ 150

2-10-43750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02. mai 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviil

) § 167 lg 1 alusel.

§ 154

lg-st 1 tulenevalt on hageja nõue aegumata vähemalt perioodist 01.01.2007-06.10.

1. KOSTJA VASTUS HAGILE Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, mille kohaselt 08.02.2008 edastas ta kirja teel vastuse IJ AS-i võlateatisele. Viidatud vastuses märkis kostja, et IJ AS-i võlateade on alusetu ja põhjendamatu, kuna kostjal puuduvad lepingulised suhted hagejaga ning kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid, kostja ei ole XxxMTÜ teenuse osutamise tellimust esitanud. Kostja on sõlminud K AS-iga kinnistu (aadress: XXX) ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.
2. Kostja rõhutas, et ei pea vajalikuks teenuseid mida XxxMTÜ esindajad sunniviisiliselt ja järjekindlalt peale pressivad. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud arvetega, kostja ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostja leiab, et õigustatud käsundita asjaajamise eelduseks on käsundita asjaajaja mingisugune tegu soodustatud isiku kasuks. Teiseks eelduseks on asjaolu, et soodustatu ei ole käsundita asjaajajale andnud teo tegemiseks vastavat õigust ega kohustanud käsundita asjaajajat vastava soorituse tegemiseks ning kolmandaks eelduseks on käsundita asjaajaja tahe tegutseda soodustatu kasuks. Kostja on käesoleval juhul seisukohal, et antud olukorras on hageja tegevusele omistatav mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega, kuna ei esine ühtegi alternatiivset eeldust, Soodustatu kehtivalt avaldatud tahte vastaselt asjaajamisele asumine on õigustamatu. Sellest tulenevalt kuulub antud vaidluses kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1024 sätestatu ja soorituskondiktsiooni sätted. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja on hagejat teavitanud esmakordselt juba 08.02.2008 hagejale edastatud kirjas, et kostjale saadetud arve on alusetu ning palunud vastavasisulisi arveid edaspidi enam mitte esitada. Seega on Kostja juba viidatud kirjas põhistanud, et ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ega sõlmida hagejaga ka haldus- ja hooldusteenuste lepingut. Kuna Hageja on kogu aeg olnud teadlik asjaolust, et kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ega soovi sõlmida Hagejaga ka haldus- ja hooldusteenuste lepingut, on hageja tegevusele omistatav käesoleval juhul pahausksus. Kuna hageja on kogu aeg olnud teadlik, et kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid, kuid samas hageja väidab, et ta on sellest 3 2-10-43750 sõltumata neid ikkagi pakkunud, on hageja sellekohane käitumine pahauskne, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda ka kulutuste hüvitamist kostjalt. Lisaks on välistatud hageja kulutuste hüvitamiste nõue, kuna teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Samas sätestab aga sama paragrahvi lg 2 p 3, et kulutuste tegijal ei ole VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Hageja nõue, mille kohaselt kostja on MTÜ poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel säästnud MTÜ arvelt 28 019 krooni (1 790,74 eurot), on aegunud. Ei ole selge, kui palju moodustab nõudest põhiosa, kui palju viivis ja intress ning mis teenuste eest nõue on esitatud ja mis summades. Hageja nõue on osaliselt tänaseks juba aegunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda teenuse pakkumise eest tasu alates 04.01.
3. Juhul kui hageja nõudel eksisteeriks õiguslik alus, oleks hagejal õigus nõuda oma väidetava teenuse osutamise eest tasu maksmist alles alates
4. a septembrikuust. Kostja hinnangul puudub temal kohustus hüvitada hagejale T territooriumi siseste tänavate korrashoiuga seotud kulutused teeseadusest tulenevalt. AS K omandisse kuuluvad teed T elamurajoonis on avalikult kasutatavad teed TeeS § 29 lg 1 tähenduses, lähtudes maa-ameti geoportaali väljavõtetest ja kinnistusraamatu andmete väljavõtetest. Kostja sõlmis T K OÜ-ga ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.
5. a p-s. 5.
6. nõutud teeninduslepingu, mille T K OÜ lõpetas omapoolse avaldusega. Seejärel sõlmis kostja samasisulise uue teeninduslepingu C AS-iga. Seega on Kostja kõik omapoolsed kohustused vastavalt ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.
7. a p. 5.
8. nõuetekohaselt täitnud ning hagejal puudub alus nõuda teeninduslepingu sõlmimist kostjaga. Kui hageja nõudel oleks seaduslik alus nõuda kostjalt teeninduslepingu sõlmimist, siis oleks hageja vastav nõue käesolevaks hetkeks aegunud. Vastavalt
9. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Samas reguleerib võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 täiendavalt
10. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, mille kohaselt: Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
11. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
12. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
13. juulit 2002 (§ 9 lg 1). Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
14. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
15. juulist 2002 (§ 9 lg 2). Kui enne
16. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
17. juulit 2002 kehtinud seadust (§ 9 lg 3). 4 2-10-43750 Vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 kohaldatakse
18. a tekkinud sissenõutavale nõudele
19. juulil
20. a kehtima hakanud

i aegumistähtaegu. Vastavalt

§ 146lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kooskõlas Ts

MS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-43750 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolu osas: - kostja on sõlminud K AS-iga kinnistu (aadress: XXX) ostu-müügilepingu eellepingu nr III-66 16.05.2000. aastal; Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kaks nõuet. Esimeseks nõudeks on mõista kostjalt välja hageja kasuks alusetult kokku hoitud XxxMTÜ poolt kantud kulutused summas 28 019 krooni (1 790,74 eurot). Teise nõudena on hageja palunud tuvastada kostja kohustus sõlmida XxxMTÜ viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping samadel tingimustel teiste T elurajooni elanikega. Kostja on esitanud mõlemale nõudele aegumise vastuväite.

§ 143järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Hageja nõue lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks Lepingu sõlmimise kohustuse nõude osas on aegumise vastuväide põhjendatud. Hageja lepingu sõlmimise kohustamise nõue on tehingust – 16.05.2000 kinnistu ostu-müügi lepingu eellepingu nr III-66 punktist 5.3 – tulenev nõue. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. Lähtudes VÕSRS § 9 lg 2 sätestatust, tuleb aegumistähtaega arvestada vaidlusalusele nõudele alates
5. juulist 2002.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja hageja lepingu sõlmimise kohustamise nõue lõppes seega 01.07.2005.

§ 167

5 2-10-43750 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

§ 168

lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas

§ 167

lg 1 säte, kuna poolte kirjavahetusest tulenevalt ei nähtu, et tegemist oleks läbirääkimiste pidamisega. Kostja on oma kirjavahetuses alates 08.02.2008 hagejat teavitanud, et ta ei soovi lepingut hagejaga sõlmida ning ei soovi saada hageja poolt pakutavaid teenuseid (tl 50). Kohus leiab, et läbirääkimisi lepingu sõlmimise ja selle tingimuste osas pole poolte vahel olnud. Hüvitamise nõude olemasolu Kostja on vaidlustanud hageja nõude eelnevalt selle tõendamatuse tõttu, kuna kostja arvates ei ole tõendatud, et hageja antud kohustuse, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab, ka ise kandnud on. Kohus leiab, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt loetletud tööd ja vahendatud teenused on tehtud ning kostjale kättesaadavad. Hageja on esitanud tõendid, et ta on vastavaid kulutusi kandnud ning vastavaid teenuseid osutanud või tellinud kolmandatelt isikutelt. Kostja ei ole osundanud kedagi kolmandat, keda oleks võimalik pidada vaidlusaluste tööde ja teenuste osutajaks. Sellest tulenevalt kohus leiab, et puuduvad alused oletada, et vaidlusaluseid teenuseid ja töid ei ole teinud või tellinud hageja. Poolte vahel keskseks vaidluse esemeks on see, kas hagejal on mingi nõue esitatud asjaoludel. Kohus leiab, et hagejal on nõue kostja vastu alusetu rikastumise alusel lähtuvalt VÕS § 1028 lg 1. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et kostja on saanud hageja poolt tehtud töö või tellitud teenuste arvelt hüve, mis seisneb kostja kinnistule juurdepääsuteede ja kostja kinnistu ümbruskonna korrashoius/heakorras ja läbipääsetavuses (talvel lumest ning vihmavetest muul ajal). Heakorra ja korrashoiuna on käsitletavad hageja tegevus tänavavalgustuse, kõnniteede ja üldkasutatavate territooriumide korrashoidmises ning vajalike parandustööde tegemises. Seeläbi tagas hageja ka kostja kinnistu ümbruse heakorra. Vaidlust ei ole ju selles, et kostjale kuuluv kinnistu asub elamurajoonis, mille sisesed kommunikatsioonid kuuluvad KMG-le ja kellelgi teisel ei ole kohustust neid korras hoida. Alusetud ja tõendamata on kostja viited, et seda peaks äkki tegema Tallinna linn. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on talle kuuluvate teede ja avaliku ruumi korrasoleku ja heakorra tagamine. Kuna elamurajooni sisesed teed ei ole linnale seni üle antud, siis ei ole ka tekkinud linna kohustust neid korras pidada. Ekslik on ka kostja seisukoht, et 30.09.2000.a. leping on tühine seoses vorminõuete rikkumisega. Õige on see, et kinnisasja võõrandamise tehingutele on kehtestatud notariaalne vorm, kuid seaduses puudub nõue, et kokkulepe haldus- ja hoolduslepingu sõlmimise kohustuse kohta peaks olema mingis kindlas vormis. Seetõttu 30.09.2000.a.lepingu p 5.5 ei ole tühine ja antud kohustus on kostjal siiani. Ka ei tulene poolte vahel 16.10.2000.a. sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingust, et pooled oleks denonsseerinud oma eelnevad kokkulepped, nagu seda vahest praktikas esineb. Seega nii KMG, kui hageja tegutsesid vastavuses nende kokkulepetega ja KMG täitis oma hooldus ja korrashoiukohustust hageja vahendusel. Ja hagejal oli tulenevalt 30.09.2000.a. eellepingust põhjendatud alus oodata kostja poolt vastava lepingu sõlmimist ja vastavate 6 2-10-43750 kulutuste kandmist. Seda kostja siiani teinud ei ole seega ei ole tekkinud lepingulist alust, mille alusel hageja seniajani osutab vastavaid teenuseid. Hüvitamise nõude aegumine Kostja on tuginenud ka aegumisele, leides, et alusetu rikastumise nõue on aegunud

§ 150lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud, kuid seda tulenevalt

§ 154

arvestades seda, hageja nõue tuleneb korduvate kohustuste täitmisest.

§ 154

järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja leiab, et

§ 154alusel on hageja nõue aegumata vähemalt perioodist 01.01.200706.10.2010.

Samas leiab hageja, et kuivõrd poolte vahel on käinud läbirääkimised alates 2005, siis on aegumistähtaeg peatunud. Kuivõrd kohtu hinnangul hageja nõue ei tulene alusetust rikastumisest, nõustub kohus hageja seisukohaga, et 2005 a. nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2007, kuid ei nõustu hageja väitega, et pooltevaheliste läbirääkimiste tõttu on aegumine peatunud.

§ 167

lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kostja on oma kirjavahetuses alates 08.02.2008 hagejat teavitanud, et ta ei soovi lepingut hagejaga sõlmida ning ei soovi saada hageja poolt pakutavaid teenuseid (tl 50). Kohus leiab, et läbirääkimisi lepingu sõlmimise ja selle tingimuste osas pole poolte vahel olnud. Kuivõrd hageja väidetud kostjaga läbirääkimisi ei saa pidada läbirääkimisteks

§ 167

lg 1 mõttes, jätkus aegumine ja seega hagi esitamise ajaks 08.09.2010 oli 2005 ja 2006 a nõuete osas 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Seega on aegunud hageja nõue, mis puudutab kohustusi enne 01.01.2007.a., kuna hagi esitati kohtule 08.09.2010.a. Hüvitamise nõude ulatus ja suurus VÕS § 1032 lg 1 järgi käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. /…/. VÕS § 1032 lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. VÕS § 1032 lg 2 alusel on hagejal nõudeõigus osutatud teenuste rahalisele ekvivalendile, kuna tehtud töid ja seda korrastatud keskkonnast saadud hüve ei ole võimalik tulenevalt selle olemusest tagasi saada/nõuda. Hageja poolt esitatud tõendite alusel on hageja oma sisemise korraldusega (üldkoosolekul) kinnitanud igakuiste kulude katteks tavapärase määrana 555,00 kr kuus. Kohus leiab, et kõigile 7 2-10-43750 teenuste kasutajatele väljaarvestatud teenuse hinda võib pidada keskmiseks/harilikuks väärtuseks VÕS § 1032 lg 2 tähenduses. Kostja vastuväited, et hagejal on kasutusel ka teised tariifid nagu MTÜ liikmetele 470,00 kr ja pensionäridele 250,00 kr, ei ole kohtu arvates asjakohased, kuna ta ei vasta kummalegi eelmainitud kategooriale, mistõttu ei ole alust ta nende tariifide enda suhtes kohaldamist ka taotleda. Lähtudes sellest, et kohus eelnevas asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud, siis kuulub hüvitise arvestusse ajavahemik alates 01.01.2007.a. kuni hagi esitamiseni st 08.09.2010.a., vastavalt hageja nõudele. Sellest tulenevalt kuulub hageja nõue täiendavalt vähendamisele 2005 a ja 2006 a kuumaksete võrra, so summas 13 320 krooni (851,30 eurot) (24x 555 krooni (s.o 35,47 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, so summas 14 699 s.o 939,44 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so jätta menetluskuludest 27 % ulatuses hageja ja 73% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev kohtunik 8