Obsah (4)

§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-22978 Tsi

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Ts

MS § 459 kohaselt on poolel õigus uues hagis pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel suurendada kostjalt A. K. hageja T. K. kasuks Lääne Maakohtu 21.01.

1. a kohtuotsusega väljamõistetud elatist igakuiselt 59,12 euro võrra ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus, alates
2. maist
3. a kuni T. K. täisealiseks saamiseni, s.o *. a. Igakuine väljamõistetud elatis kanda hageja seadusliku esindaja A. T. Swedbank’i pangaarvele nr *. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. 3 TsMS § 174 lg 1 sätetel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4