3-11-2613/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2613 Otsuse kuupäev 19.12.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Liidia Kängsepp´a avaldus avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks (soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tõendamiseks) Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2011 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja Liidia Kängsepp; Avalduse esitaja esindaja Rein Pärtel; Kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti esindaja Silvia Azojan. Rahuldada avaldus. Tuvastada, et Liidia Kängsepp töötas perioodil 01.07.

1. a – 01.09.
2. a Erastvere Hooldekodus Vabariigi Valitsuse 16.07.
3. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 peatüki XV „Tervishoiu-ja sotsiaalhooldusasutused“ punktis 5 märgitud ametikohal (Sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajad, kes põetavad ja hooldavad haigeid). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 18.01.
4. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Resolutsioon Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Liidia Kängsepp esitas 18.05.
5. a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks meditsiiniõena töötatud aja eest. Vabariigi Valitsuse 16.07.
6. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 peatüki XV „Tervishoiu-ja sotsiaalhooldusasutuste“ punkti 5 kohaselt on õigus 5 aastat varem pensionile minna sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajatel, kes põetavad ja hooldavad haigeid. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötamise aega. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniamet selgitas 08.09.
7. a kirjas nr 6.TA27-2/8343-5 Liidia Kängseppale, et tema töötamine soodusstaaži andval ametikohal terve tööpäeva ulatuses ei ole dokumentaalselt tõendatud. L. Kängseppale selgitati võimalust pöörduda soodusstaaži tõendamiseks kohtusse. 08.11.
8. a saabus Tartu Halduskohtusse Liidia Kängseppa lepingulise esindaja Rein Pärtel´i avaldus avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks (soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tõendamiseks). AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AS Hooldekandeteenused poolt Lõuna Pensioniametile 15.08.
9. a saadetud tõendist nr 4-2-11/27 nähtub kaebaja arvates vägagi üheselt soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalike tingimuste esinemine. Viidatud tõendist nähtub, et kaebaja töötas alates 01.07.1992.a.-st kuni 10.05.201l.a.-ni meditsiiniõe (psühhiaatriaõe) ametikohal, kelle põhiliste tööülesannete hulka kuulus muuhulgas ka psüühiliste erivajadustega klientide õigeaegne, täpne ning nõuetekohane õendushooldus ja - abi jms. Kuna kaebaja töötas viidatud ametikohtadel 1,0 kohakoormusega, siis on arusaamatu Lõuna Pensioniameti järeldus nagu ei pidanuks kaebaja oma töökohustusi täitma kogu tööpäeva ulatuses. Avaldajale teadaolevalt on teistele samadel tingimustel samal ametikohal töötavatele isikutele soodustingimustel vanaduspensioni määratud, mistõttu avaldaja halduskohtusse suunamine oli ebavajalik ja põhjendamatu, kuna Tartu büroo ei ole lähtunud piisavalt uurimispõhimõttest (HMS § 6). AS-st Hoolekandeteenused kaebajale saadetud 01.03.
10. a töölepingust nr 47 nähtub, et L. Kängsepp on alates 01.07.
11. a töötanud meditsiiniõena Erastvere Hooldekodus. Lepingu p-st 5.2 nähtuvalt on vastavalt VV määrusele nr 367 1992.a. töötajale psühho-emotsionaalse pinge eest ette nähtud lisapuhkust 7 kalendripäeva. Viidatud töölepingu ajal kehtinud ametijuhendi kohaselt meditsiiniõde, lisaks klientide meditsiinilisele teenindamisele, jälgib pidevalt hoolealuste tervislikku olukorda ja muudatusi nende käitumises; pöörab suurt tähelepanu lamajate ja kõrvalabi vajavate haigete hooldamisele; kontrollib lamajate toitlustamist, vajadusel aitab nõrkade haigete söötmisel; jälgib korda ja puhtust hoolealuste elu- ja teistes ruumides, isiklike hügieenireeglite täitmist hoolealuste poolt; kontrollib, et nad oleksid pestud, kammitud, et neil oleksid küüned lõigatud, habe aetud, korralikult riietatud; korraldab saunatamist ja vannitamist, viibib saunatamise juures; jälgib, et hoolealuste kätte ei satuks ohtlikke esemeid, abistab hoolealuseid kirjavahetuse pidamisel jms. Meditsiiniõe ülesandeks on pidev kontroll hoolealuste üle. Öövalves olev meditsiiniõde on kohustatud teenindama hoolealuseid ka öösel. Nähtuvalt Erastvere Erihooldekodu direktori 08.04.
12. a käskkirjaga nr 35 kehtestatud meditsiiniõe ametijuhendist, on ametikoha eesmärgiks tagada klientidele nende huve ja õigusi arvestav parim võimalik hooldus ja ravi. Nii näiteks peab meditsiiniõde ametijuhendi p 2.
13. kohaselt kliente abistama ja nendega tegelema kogu tööpäeva (ametijuhendi sõnastus: kogu tööpäev klientide juures) ja korraldama voodihaigete klientide põetamist. Sisuliselt kattub viidatud ametijuhend
14. a ametijuhendi töökohustustega. 2 01.09.
15. a AS Hoolekandeteenused ja töötaja vahel sõlmitud töölepingu redaktsiooni juurde kuuluvast töökirjeldusest nähtub, et psühhiaatriaõde (meditsiiniõde) täidab oma töökohustusi tööpäeva jooksul katkematult. Avaldaja on kõigi ametijuhenditega tutvunud ja need allkirjastanud. Viidatud ametikohustuste loetelu on seega kõikehõlmav ja sellise iseloomuga, mis ei võimalda tööpäeva jooksul mitte täita klientide hooldamise ja põetamise kohustust. Avaldaja on hooldanud ja põetanud psüühiliselt haigeid kliente. 01.03.
16. a vormistatud töölepingu nr 47 p-st 3.1 nähtub, et tööaja kestuseks on päevas 6 tundi ja nädalas 36/40 tundi. Viidatud arvudest tööaja kestuse kohta ei saa teha järeldust, et L. Kängsepp töötas osalise tööajaga. Tööle asumine täistööajaga nähtub Erastvere Hooldekodu direktori 01.07.
17. a käskkirjast nr 49-k, mille p 2 kohaselt on kaebaja tööle võetud ilma viiteta osalisele või mittetäielikule tööajale või kohakaaslusele. Nii nähtub viidatud käskkirja teistest p-dest, et juhul, kui töötaja tegi tööd mingite piirangutega töökoormusele jms, siis sellele on tehtud ka selgesõnaline viide (nt 0,25 kohaga; 0,5 koormusega). Viidatud käskkiri on koostatud seitse kuud töölepingu vormistamisest varem ja on sisuliselt töölepingu tähenduses. Lähtuvalt Eesti NSV Töökoodeksi kommenteeritud väljaande § 51 tekstist ja kommentaaridest, ei olnud viidatud ajal „osalise tööaja“ mõistet, vaid kasutati terminit „mittetäielik tööaeg“ ning töölevõtmise käskkirjas tuleb märkida tööpäeva kestus. Hilisemalt mittetäieliku tööajaga töötamine tuleb vormistada käskkirjaga. Avaldaja täistööajaga töötamine nähtub tööraamatust, kus puuduvad kanded töötamisele mingitel eritingimustel, samuti viited sellistele käskkirjadele. Kaebaja kinnitab, et töötamine toimus graafikujärgselt, kusjuures valvekorra pikkused olid üle 8 töötunni. Seega nähtub eeltoodust ja ka tunnistajate ütlustest, et 6-tunnine tööpäev oli välistatud, kuna ükski graafikujärgne tööpäev ei kestnud 6 töötundi, vaid vahetused olid pikad - vähemalt 12 töötundi. Seega on töölepingu p-s 3.
18. märgitud tööpäeva pikkus 6 töötundi igal juhul tegelikkusele mittevastav ja sellest ei saa lähtuda, kuna 6-tunnise tööpäeva puhul ei olnud võimalik täis töötada 40 töötundi, millele on aga lepingus viide tehtud. TPS
19. a redaktsiooni § 12 lg 1 sätestab, et riiklik tööajanorm kuuetunnise tööpäeva puhul oli 30 töötundi nädalas, kuid mitte mingil juhul ei saanud olla 36 või 40 töötundi. Kahjuks ei ole tööajagraafikud säilinud. Nähtuvalt töötundide arvust nädalas oli ilmselt tegemist tööaja summeeritud arvestusega. Seega on mõistlik, et graafikujärgsel töötamisel, kus tööaja arvestamisel on aluseks võetud tööaja summeeritud arvestus, märgitakse nädala töötunnid koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga viidatud juhul on lepingusse märgitud 36/
20. Arv 40 tähistab nädala töötunde. Samas ei välista kaebaja ka olukorda, kus vahetuse kestust ööajal lühendati ühe töötunni võrra (TPS
21. a redaktsiooni § 20 lg 1). Seega võib töölepingusse tehtud märget 36 käsitada ka öötöö tundidena, mis võrdsustati 40 töötunniga päevasel ajal. Lepingu tagantjärgi teistsugune tõlgendamine ei ole ilmselt mõistlik ja võimalik. Tööandja esindajana lepingu allkirjastanud August Lihten on surnud. Vaadeldaval juhul tuleb kahtlemata kohaldada põhimõtet, mille kohaselt vaidluse korral tuleb töölepingus fikseeritut tõlgendada töötajale soodsamalt. Selline põhimõte oli sõnaselgelt fikseeritud ka töölepingu seaduse varasemas redaktsioonis. Avaldaja viitab samuti asjaolule, et töölepingu sõlmimise ajal oli tegemist Eesti Vabariigi algusaastatega, kus toimus üleminek Eesti NSV õigusaktidelt EV õigusele ja seetõttu võidi kohaldada ka rudimentseid õigusnorme, mis olid kehtestatud ENSV ajal ja juba NSVL õigusaktidega. 3 Avaldaja ei välista eeltoodust lähtuvalt täielikult ka asjaolu, et kuna lepinguga oli ette nähtud erinevaid soodustusi (lisapuhkus 7 kalendripäeva), siis võidi kohaldada senikehtinud ja tühistamata ENSV õigusakte nt tööaja lühendamise kohta. Juhul, kui kohus tuvastab lühendatud tööaja kasutamise viidatud töökohal, siis see ei ole samastatav osalise tööajaga ja lühendatud tööajaga töötamisel käsitatakse sellist tööaega ikkagi täistööajaga töötamisena. Avaldaja esindaja palub tunnistada Liidia Kängseppa töötamine Erastvere Hooldekodus ja AS-s Hoolekandeasutused perioodil 01.07.
22. a – 10.05.
23. a vastavaks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikele nõuetele, sh et esineb soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik tööstaaž töötamisel medõena, kes põetas ja hooldas haigeid terve tööpäeva ulatuses. KAASATUD ISIKU ARVAMUS Liidia Kängsepp on halduskohtule esitanud avalduse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks kohtu korras. 18.05.
24. a esitas Liidia Kängsepp Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, mille menetlemine on peatatud käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Liidia Kängsepp töötamise kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid ja nendest nähtub tema töötamine vaidlusalustel perioodidel meditsiiniõena, kuid dokumentidest ei nähtu, et tema tööülesandeks oli terve tööpäeva ulatuses haigete põetamine ja hooldamine (nimekiri 2 XV ptk p 5), mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Peale tunnistajate ütluste ärakuulamist kohtuistungil asus Sotsiaalkindlustusameti esindaja seisukohale, et perioodi 01.07.
25. a – 01.09.
26. a saab lugeda tõendatuks, sest avaldajal oli pidev kokkupuude hooldekodu hoolealustega. Perioodi 02.09.
27. a – 10.05.
28. a tõendamiseks puudub avaldajal põhjendatud huvi, sest tal on olemas soodustingimustel vanaduspensioniks vajalik staaž 12 aastat ja kuus kuud ning selle perioodi tõendamine ei anna avaldajale midagi. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud avaldaja, tunnistajate ütlused ning kaasatud isiku arvamuse, leiab, et lähtudes asja materjalidest kuulub avaldus rahuldamisele. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 erialadel. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.
29. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 peatüki XV „Tervishoiu-ja sotsiaalhooldusasutuste“ punkti 5 kohaselt on õigus viis aastat varem pensionile minna 4 sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajatel, kes põetavad ja hooldavad haigeid. Liidia Kängsepp on sündinud 10.05.
30. a ja seega sai ta 10.05.
31. a 58-aastaseks. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 4 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Avaldaja esitas 18.05.
32. a Lõuna Pensioniameti Tartu büroole avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nimekirja nr 2 alusel. 08.09.
33. a vastuskirjas selgitati avaldajale võimalust pöörduda kohtusse soodustingimustel pensionistaaži tõendamiseks, sest puudusid dokumendid, mis vaidlematult tõendaksid, et avaldaja hooldas ja põetas hooldekodus kliente terve tööpäeva ulatuses. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 42 kohaselt peab soodustingimustel pensioni saamiseks olema naisel aastal 2011 vähemalt 23-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 11 aastat ja kuus kuud on töötatud nimekirjas nr 2 nimetatud töödel. Avaldaja tööraamatus on järgmised sissekanded: kanne nr 12 – Erastvere Hooldekodu. 01.07.
34. a tööle võetud med.õena; kanne nr 13 – 01.10.
35. a seoses Erastvere Hooldekodu reorganiseerimisega
36. oktoobrist
37. a lugeda tööandjaks AS Hoolekandeteenused; kanne nr 14 – 10.05.
38. a tööleping lõpetatud (t.l 15). AS Hoolekandeteenused 15.08.
39. a tõendi nr 4-2-11/27 kohaselt töötas avaldaja 1.0 kohakoormusega meditsiiniõena Erastvere Hooldekodus 01.07.
40. a kuni 31.08.
41. a, alates 01.09.
42. a kuni 31.08.
43. a meditsiiniõena 1.0 kohakoormusega AS Hoolekandeteenused Erastvere Hooldekodus ja alates 01.09.
44. a kuni 10.05.
45. a psühhiaatriaõena 1.0 kohakoormusega AS Hoolekandeteenused Erastvere Hooldekodus (t.l 11). AS Hoolekandeteenused on Erastvere Hooldekodu õigusjärglane. Käesolevas asjas on vaja tuvastada dokumentaalselt või tunnistajate ütlustega, et avaldaja hooldas ja põetas hooldekodu kliente tegelikult terve tööpäeva ulatuses. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (VV määrus nr 6, 10.01.
46. a) § 28 kohaselt, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Tunnistajad on andnud veenvaid ütlusi ja Sotsiaalkindlustusamet ei vaidle vastu selle tuvastamisele, et perioodil 01.07.
47. a – 01.09.
48. a hooldas ja põetas avaldaja täistööajaga hooldekodu kliente. Tunnistaja Mare Oja teatas kohtule, et ta töötas koos avaldajaga Erastvere Hooldekodus, alustas med.õena, lõpetas hooldusosakonna juhatajana. Avaldaja oli med.õde, kuid tööülesannete hulka kuulus haigete söötmine, voodis pööramine, linade vahetamine, pesu ära viimine, puhta pesu vastu saamine, voodite korrastamine, haigetega koos saunas käimine, nende riidest lahti võtmine, kuivatamine, sidumine, koos ekskursioonidel käimine, arstide juures käimine, surnute 5 korrastamine ja riietamine ning surnukambrist välja saatmine, riiete ja jalatsite ostmine, kohvi ostmine jne (rahaga arveldamine). Nad tegid kõiki töid, olid meeskonnas ja hooldasid ning põetasid haigeid. Osakonnas oli 42 haiget, personali arv oli väike – 2 kuni 3 hooldajat, tööl olid nad kaheksast kaheksani. Voodihaigetele püreestasid toitu. Hooldaja ei saanud üksi haigetega hakkama ja seega tegelesid sellega pidevalt med.õed. Nad külastasid patsiente, kirjutasid patsientide poolt kirju sugulastele, panid kirjad posti, valisid telefoninumbreid, kui keegi soovis helistada ja toime ei tulnud. Nad valvasid, et jalutuskäigul oleks müts peas. Hooldekodus oli 90 meesterahvast, mõned noored, 1/3 vanureid. Med.õdede ametijuhend ei kajastanud seda, mida nad faktiliselt tegid. Hommikul hooldekodu personal otsustas ja pidas plaani, kes keda hooldab, söödab jne. Med.õel oli üks tuba hooldajatega. Hooldaja tegi lihtsat tööd – pesi põrandaid jne (t.l 66). Tunnistaja E. Tillmann töötas koos avaldajaga Erastvere Hooldekodus kuni 2008.a-ni, ta oli vanemtegevusjuhendaja, alustas med.õena. Avaldaja töötas med.õena, kuid tööülesanded olid ravimine, hooldus, põetus. Iga päev täitsid kõiki funktsioone, s.o hooldus, põetus ja ravimine. Põetus ja hooldus – aitasid hooldajatel haiget tõsta, sööta, saunatada, vannitada, lõikasid küüsi, pöörasid lamajaid, olid kõndimise juures, saatsid sauna, oli pidev suhtlemine. Sanitare oli vähe ja nad osalesid täielikult hooldamises ja põetamises, see kestis kuni 2007.a a-ni. (t.l 67). Tunnistaja M. Kahk töötas koos avaldajaga Erastvere Hooldekodus alates
49. a kuni maini
50. a. Nad olid üks meeskond ja hooldasid koos haigeid, lamajaid. Ilma med.õe abita ei saanud nad keerata raskeid haigeid, vannitada, pesta, siduda. Oli täishooldamine koos med.õega. Avaldaja aitas toitlustamise juures, söötmisel, tegi kõiki hooldusfunktsioone – küünte lõikamine, saunas käimine, lamatistega haigete hooldamine, voodihaigete pööramine, vannitamine (t.l 68). Kohus leiab, et tõenditega kogumis on tõendatud, et avaldaja hooldas ja põetas perioodil 01.07.
51. a kuni 01.09.
52. a pidevalt hooldekodu hoolealuseid ja seega on tõendatud, et nimetatud perioodi staaž annab õiguse määrata talle soodustingimustel vanaduspension nimekirja nr 2 peatüki XV järgi. See periood annab õiguse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks ja seega puudub põhjendatud huvi perioodil 02.09.
53. a kuni 10.05.
54. a staaži tõendamiseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kuulub avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 6