) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitas 03.10.2011.a kohtuistungil, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada poolte poolt esitatud tingimustel 10.10.2011.a kell 16:00. Kohus määras, et kompromissi kinnitav määrus tuleb saata hagejale postiga ning kostja seaduslikule esindajale e-postiga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (
Kohus selgitab hagejale, et elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude esitamiseks puudub õiguslik alus. Nimelt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 1 järgi elatisnõuete puhul võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist. Seega puudub elatise võlgnevuse kustutamiseks õiguslik alus, mistõttu tuleb hageja nõue V S vastu elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes jätta läbi vaatamata.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud. Hagi läbi vaatamata jätmise korral kannab hageja menetluskulud (
Seetõttu tuleb jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja esitas kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 22.03.2011.a määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 639,11 eurot. Pooled esitasid 28.09.2011.a kohtule kompromissi, mille kinnitamist määrusega taotlesid. Hageja elatissumma võlgnevuse tasumisest vabastamise nõue tuleb kohtu hinnangul jätta läbi vaatamata, kuna selle esitamiseks puudub õiguslik alus. Ühtlasi leiab kohus, et hageja menetluskulude tasumisest vabastamisel omab olulist tähtsust
lg 1 p-s 3 sätestatud, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbivaatamata, ning elatise vähendamise nõude osas oleks hagejal
lg 1 p 1 alusel õigus riigilõivu tagastamisele, kuna elatise vähendamise nõudelt ei tule riigilõivu tasuda. Seega, kuna hageja menetlusabi taotluses taotleti riigilõivu tasumisest vabastamist elatise vähendamise nõudelt, mis on riigilõivu vaba, ning elatise võlgnevuse vabastamise nõudelt, mille kohus jätab läbi vaatamata, tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumisest riigituludesse
Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.