Obsah (5)

§ 8§ 76§ 100§ 113§ 127

HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-10-66838 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 27.10.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis:

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on loobunud arve nr XXXXXXX alusel nõutavast 160,75 eurost (2 515,20 krooni) ja seonduvast viivisest, mistõttu kohus seda nõuet ei analüüsi. Arve nr XXXXXXXX alusel nõuab hageja kostjalt rendi tasumist ühe kuu eest summas 4 985,11 eurot (78 000 krooni). Kostja väitel ei ole tõendatud, et kostja on vara üürinud ühe kuu ulatuses. Kohus selle väitega ei nõustu. Kostja väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Üürilepingu (tl 25-30) punkti 5.1 kohaselt üüritasu ning samuti tasu teiste teenuste eest määratakse eelnevalt lepingus, aktis või vastavas lepingus lähtuvalt hinnakirjast. Punkti 1.2 kohaselt akt on lepingus sätestatud tingimustel koostatav vastuvõtmise-üleandmise akt, milles sätestatakse muuhulgas inventari (vara) kasutamise eritingimused. Mõlema poole allkirjastatud vastuvõtmiseüleandmise akti 217-2010-1 (tl 31) kohaselt anti vara rendile tähtajaks 25.01.2010-28.02.2010 ning rendimakseks lepiti kokku 78 000 krooni kuus (koos käibemaksuga). Olgugi, et aktis ei ole märgitud vara tagastamise kuupäeva, peaks eeltoodud tõendite valguses kostja TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendama, et vara tema kasutuses sellel perioodil ei olnud. Kostja ei ole akti ega selles märgitut vaidlustanud ning ei ole tõendanud ka vastupidist.

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, § 339, üürilepingu p 6.10, 5.7, 5.8 alusel kohustus kostja tasuma hagejale üüritasu vastavalt esitatud arvele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seda kohustust täitnud ning kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja arvel nr REMK100103 märgitud võlgnevus 4 985,11 eurot (78 000 krooni). 3 Hageja nõue arvel nr XXXXXXXXXXXXmärgitud 1 573,76 euro (24 624 krooni, 20 520 krooni käibemaksuta) osas kuulub rahuldamisele 1125,67 euro (17 612,91 krooni) suuruses summas. Ülejäänud osas on kostja nõudest nimetatud arve alusel loobunud. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud üürisumma 7 päeva (25.01.2011-31.01.2011) eest on 1125,67 euro (17612,91 krooni)(78000/31x7). Lepingu punkti 5.9 kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 0.1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvutanud viivise välja 16.03.2011 seisuga. Kohus nõustub hageja arvestusega arve XXXXXXXXXXX osas summas 29 094 krooni. Kuivõrd arve XXXXXXXXXXXXosas hageja nõuet vähendanud ja kohus on selle arve osas nõude rahuldanud 1 125,67 euro (17 612, 91 krooni) suuruses summas kuulub viivis ümberarvestamisele. Arvest XXXXXXXXXXXXtulenev viivis on 451,39 eurot (17 612,91x0,1%x401= 7062,78 krooni). Põhjendatuks peab kohus ka hageja kahju hüvitamise nõuet. Asjas on tuvastatud, et kostja enda lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Võlgnevuse sissenõudmiseks oli hageja sunnitud tegema kulutusi, muuhulgas pöörduma OÜ Incure Inkasso Agentuur poole, kes esitas hagejale teenuste eest arve (tl 61) summas 1 269 eurot (19 855,54 krooni). Üürilepingu p 5.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale kõik kulutused seoses kostja poolt tähtaegselt tasumata üüritasu sissenõudmisega, s.h., kuid mitte ainult inkasso- ja õigusabikulud. Hagejale tekkinud kahju on vastavalt

§ 127lg 4 põhjuslikus seoses kostja käitumisega.

Kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust teha kulutusi võla sissenõudmiseks. Kahju oli kohtu hinnangul kostjale ka

§ 127lg 3 järgi ettenähtav.

Sõlmides lepingu, milles sisaldus p 5.9 kokkulepe, pidi kostja mõistma, et kohustuse rikkumisega ning võlgnevuse sissenõudmisega võivad hagejale kaasneda kulutused. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 1 269 eurot. Viivise välja mõistmist kahjuhüvitiselt hageja hagis taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9 690,62 eurot ( 4 985,11 eurot (78 000 krooni) +1 125,67 eurot (17 612,91 krooni)+ kahjuhüvitise 1 269 eurot (19 855,54 krooni) ning kuni 16.03.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 2 310,84 eurot (36 156,78 krooni). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Kohtuistungil 25.08.2011 hageja avaldas, et soovib viivise väljamõistmist TsMS §-le 367 järgi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja ka viivised 0,1% päevas (üürilepingu p 5.9) alates 17.03.2011 kuni võlgnevuse (6110,78 eurot) täieliku tasumiseni. Kulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Hagi on esitatud 10 542,16 euro suuruses summas. Kohus on hagi rahuldanud 9 690,62 euro suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4