2-11-6407/33

2-11-6407 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-6407 Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi M. G.´i hagi Aiandusühistu nr. 1 vastu maatüki võõrandamise seadusvastaseks tunnistamise nõudes. Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2011 Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Hageja esindaja: Eeldatav kostja: M. G. (IK xxx, elukoht xxx) Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post fedotoff@hot.ee ) Aiandusühistu nr. 1 (ettevõtteregistri kood: 48014069, ettevõtteregistrisse kantud asukoht: Malmi tn.1, Jõhvi, Ida - Virumaa) V. O. (isikukood: xxx, elukoht xxx Eeldatava kostjaga seotud isikud: V. M. (isikukood: xxx, elukoht xxx) V. R. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON Keelduda M. G. hagi Aiandusühistu nr. 1 vastu, maatüki võõrandamise seadusvastaseks tunnistamise nõudes, menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus koos lisadega selle esitajale, kuna Aiandusühistu nr 1 tuli lugeda seaduse lausel sundlõpetatud ettevõtteks, mis oli kehtivas seadusandluses ettenähtud korras jäetud ümberkujundamata, uutele seaduse tingimustele vastavaks äriühinguks. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebe kord 1 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK M. G. esitas Viru Maakohtule hagi Aiandusühistu nr 1 vastu maatüki võõrandamise seadusevastaseks tunnistamise nõudes. Viru Maakohtu 18.03.2011 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 13.04.2011 kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Viru Maakohtu 10.06.2011 määrusega anti hagejale veelkord tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – nõude täpsustamiseks, kostja kaasamiseks, andmete esitamiseks. Hagejat hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse kaebus menetlusse võtmata. Hageja esitas 29.06.2011 kohtule puuduste kõrvaldamise kirja, mille kohaselt teatas Viktor M.i andmed, maatüki aadressi ning seda, et Aiandusühistu nr 1 ei ole ametlikult kuskil registreeritud, vaid tegutseb, hageja andmetel, maatükkide omanike ühendusena. Samuti teatas hageja, et Aiandusühistu ametlik esindaja on V. O.. Viru Maakohtu 21.07.2011 määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud, s.t. ei ole ära näidanud Aiandusühistu nr 1 registrikoodi ega tegutsemise õiguslikku alust (TsMS § 338 lg 2). Veelgi enam, M. G.`i enda puuduste kõrvaldamise avaldusega luges kohus tõendatuks, et Aiandusühistu nr 1 ei ole kusagil ametlikult registreeritud, mille tõttu puudub juriidilisest isikust kostja üldse. Kostja puudumisel ei ole hagi läbivaatamine kohtus võimalik. M. G. esitas
3. augustil 2011 määruskaebuse Viru Maakohtu 21.07.2011 määrusele. Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri 2011 määrusega tühistati Viru Maakohtu 21.07.2011 määrus ning tsiviilasi saadeti maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagi menetlusse võtmise otsustamise uue läbivaatamise käigus kohustas Viru Maakohus kirjalikult V. O.´it, V. M.´it ja V. R.´t esitama kohtule dokumentaalsed tõendid, mis tõendaksid Aiandusühistu nr 1 tegutsemise õiguslikku alust (asutamisleping, põhikiri, üldkoosoleku otsus juhatuse valimise kohta, dokument Aiandusühistu nr 1 ettevõtteregistrisse kandmise kohta ning tegutseva Aiandusühistu nr 1 pangakonto numbri). Tartu Ringkonnakohtu 31.oktoobri 2011.a. määruses toodud juhiste täitmiseks otsustas Viru maakohus korraldada 30.novembril 2011.a. kohtuistungi, kuhu kutsuda eeldatava kostja (Aiandusühistu nr 1) eeldatavad esindajad: V. O., V. M. ja V. R., kes ärakuulamise käigus annaksid kohtule andmeid Aiandusühistu nr 1 eeldatava tegutsemise kohta, aga samuti ka Aiandusühistu nr 1 edasise saatuse kohta. KOHTUISTUNG
5. novembri 2011 kohtuistungil selgitasid Aiandusühistuga nr 1 kokkupuutunud isikud: V. O., V. M. ja V. R. kohtule, et käesolevaks hetkeks oli Aiandusühistu nr 1 juriidilise isikuna lakanud tegutsemast. Kõik endise Aiandusühistu nr 1 koosseisu varem kuulunud maatükid olid käesolevaks hetkeks muutunud iseseisvateks kinnisasjades ning iga kinnisasi eraldi oli kantud kinnistusraamatusse, kus nende maatükkide omanikena oli sisse kantud kinnistusraamatusse endise Aiandusühistu nr.1 endised liikmed. V. R. selgitas kohtuistungil, et tema teada oli ta (enne V. O.`it) Aiandusühistu nr 1 esimeheks kaks aastat – 2007-2009.a. ning tema teada ühistu eksisteeris. Tartus registrist sai V. R. teada, et Aiandusühistu nr 1 oli kunagi kantud Ida – Viru Ettevõtteregistrisse. V. R. teada ei olnud Aiandusühistu nr 1 tegevust keegi lõpetanud. Tartus lihtsalt öeldi V. R.´le, et selliseid ühistuid enam ei ole. V. R. teada oli Aiandusühistu nr 1 üldkoosolekul otsustatud ühistu ümber registreerida ning selleks palgati isegi mingi firma, kellega oli suuline kokkulepe. Firma 2 midagi ei teinud ja Aiandusühistu nr 1 on kuni käesoleva ajani ümber registreerimata. Sellist juriidilist isikut, nagu Aiandusühistu nr 1, ei ole käesoleval hetkel enam olemas. Praegu on igal maatükil eraldi omanik. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, kuulanud kohtu eelistungil ära kostja esindajate arvamused, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Mittetulundusühistute seaduse (MTüS) § 95 lg 1 kohaselt tuleb Ida-Virumaa Ettevõtteregistrisse kantud Aiandusühistu nr. 1 lugeda sundlõpetatuks alates
6. märtsist
7. Vastavalt MTüS § 95 lg 1 sätetele: ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingud, nende liidud ning muud mittetulunduslikud ühendused (edaspidi ühendus), mida ei ole
8. aasta
9. märtsiks mittetulundusühinguna registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud pärast seda kuupäeva rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. Sihtasutuste seaduse (SAS) § 84 kohaselt, kohaldatakse ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste suhtes, mida ei ole
10. aasta
11. oktoobriks sihtasutusena registrisse kantud (ei ole esitatud ka avaldust), mittetulundusühingute seaduse §-s 95 sätestatut, s.o, sellised sihtasutused loetakse sundlõpetatuks. Äriseadustiku (ÄS) § 507 lg 3 kohaselt, kui enne Äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole
12. aasta
13. septembriks ümber kujundatud või lõpetatud, sundlõpetatakse see ettevõte Äriseadustiku §-s 513 sätestatud korras. ÄS § 513 lg 1 – 6 kohaselt, ettevõtteregistris oleva ettevõtja kandmisel äriregistrisse tehakse ettevõtteregistri kandesse vastav märge äriregistri pidaja teate alusel. Ettevõtteregistrisse kantud ettevõtted, mida ei ole
14. aasta
15. septembriks ettevõtjana äriregistrisse kantud või mille äriregistrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks äriregistri pidajale avaldust esitatud või mille äriregistrisse kandmise avaldus on jäetud rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. Sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib teha muudatusi kuni selle ajani ainult mõjuval põhjusel ja kohtu loal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eelkõige: 1) pikaajalist või rasket haigust, mille tõttu muutub võimatuks juhatuse või seda asendava organi liikme ülesannete täitmine; 2) juhatuse või seda asendava organi liikme surma, teadmata kadunuks või surnuks tunnistamist, samuti teovõimetuks tunnistamist; 3) kohtuotsuse jõustumist, millega määrati vabadusekaotuslik karistus; 4) kohtuotsuse jõustumist, millega juhatuse või seda asendava organi liikmel võeti ära õigus teataval tegevusalal tegutsemiseks; 5) juhatuse või seda asendava organi liikme alalist elamaasumist välismaale. Muudatused juhatuse või seda asendava organi koosseisus jõustuvad alates ettevõtteregistris registreerimisest. Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ettevõtja sundlõpetamisest. Kui äriregistri pidaja teeb ettevõtja äriregistrisse kandmise avalduse kohta otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata pärast
16. aasta
17. septembrit, avaldab äriregistri pidaja ise teateametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpetamise teates tuleb märkida, et võlausaldajad, aktsionärid, osanikud ja liikmed esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest ettevõtte asukohajärgsele kohtule likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi
18. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või 3 aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võib ettevõtte likvideerijaks määrata eeskätt ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi, kes on kohustatud likvideerija ülesanded vastu võtma, välja arvatud juhul, kui sellest keeldumiseks on käesoleva paragrahvi
19. lõikes nimetatud mõjuv põhjus. Avalduses likvideerimise läbiviimise kohta tuleb esitada: 1) andmed sundlõpetatud ettevõtte kohta, kelle suhtes likvideerimise läbiviimist taotletakse, sealhulgas viide Riigi Teataja Lisa numbrile, kus ilmus sundlõpetamisteade; 2) avalduse esitaja nimi ning elu- või asukoht ja postiaadress; 3) taotlus isiku likvideerijaks määramise kohta, tema nimi ning elukoht ja postiaadress; 4) andmed avalduse aluseks oleva nõude suuruse, aluse ja maksetähtaja kohta, kui avalduse esitab võlausaldaja; sel juhul lisatakse avaldusele tõendid nõude olemasolu kohta. Avaldusele tuleb lisada isiku nõusolek, kelle likvideerijaks määramist taotletakse, välja arvatud juhul, kui taotletakse ettevõtteregistrisse kantud ettevõtte juhi likvideerijaks määramist. Samuti tuleb avaldusele lisada riigilõivu tasumise tõend. Kui kohus on juba määranud sundlõpetatud ettevõttele likvideerija, käsitletakse järgmisi avaldusi likvideerimismenetluse läbiviimiseks nõuetest teatamisena ning kohus edastab nad likvideerijale. Isik, kes on esitanud kohtule teadvalt vale avalduse likvideerimise läbiviimiseks, peab hüvitama sellega ettevõttele, selle võlausaldajatele, aktsionäridele, osanikele või liikmetele tekitatud kahju. Sundlõpetatud ettevõte ei tohi: 1) jaotada osanikele, aktsionäridele, liikmetele või ettevõtjale kasumit (dividendi); 2) võõrandada, rendile anda ja piiratud asjaõigustega koormata ettevõttele kuuluvaid kinnisasju, riiklikusse registrisse kantavaid vallasasju (hooned, sõidukid jne.) ning osalust teistes äriühingutes (osad, aktsiad); 3) muuta põhikirja; 4) muuta osa- või aktsiakapitali või osanike sissemaksete suurust; 5) asutada juriidilisi isikuid. Käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piirangud kehtivad kuni kohtu poolt likvideerijate määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni. Käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes. Kui võlausaldajad, osanikud, aktsionärid või liikmed oma nõuetest käesoleva paragrahvi
20. lõikes nimetatud tähtaja jooksul ei teata või kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist. Likvideerimise lõpetamiseks esitab likvideerija ettevõtteregistri pidajale lõppbilansi ning avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks ja likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja registrisse märkimiseks. Kui ettevõte on lõppenud nõuetest mitteteatamise tõttu, loetakse ettevõtte juht, kes on ettevõtte lõppemise hetkel kantud ettevõtteregistrisse, likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks ja märgitakse ettevõtteregistri pidaja poolt ettevõtteregistrisse. Enne
21. aasta
22. septembrit asutatud äriühingu või filiaali äriregistrisse kandmisel tehakse äriregistrisse märge ühingu või filiaali varasema registreerituse kohta ettevõtteregistris, näidates ära senise registrinumbri. Kohus luges tõendatuks, et Aiandusühistu nr. 1 kanti
23. juulil 1993 Ida-Virumaa Ettevõtteregistrisse (registrinumber 48014019). Kuni kohtuistungi päevani ei olnud ei kohtul ega ka menetlusosalistel andmeid selle kohta, Aiandusühistu nr. 1 oleks, kas lõpetatud või ümberkujundatud, koos äriregistrisse, mittetulundusühingute registrisse või sihtasutuste registrisse kandmisega, millega luges kohus tõendatuks, et Aiandusühistu nr. 1 tuleb lugeda sundlõpetatud ettevõtteks. Kostja kui juriidiline isik puudub ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et kunagi Ida – Virumaa Ettevõtteregistrisse kantud ja seaduses ettenähtud korras äriregistrisse (s.h. mittetulundusühingute registrisse, sihtasutuste registrisse jne.) kandmata jäetud Aiandusühistule nr 1 oleks kunagi kohtu poolt määratud likvideerija või pankrotihaldur. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja MTüS § 95 lg1, SAS § 84, ÄS § 507 lg 3, § 513 lg 1-6, TsMS § 463 lg 1, § 465 sätestatud õiguslikel alustel. 4 Johannes Külaots Kohtunik 5