lg 1 kohaselt on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata.
lg 2 kohaselt saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Antud juhul ei täitnud Osaühingu juhatus
Hageja ei ole kirjalikus vormis osanike otsuse eelnõu saanud, mistõttu on Osaühing otsuse vastuvõtmisel rikkunud oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Analoogia alusel on kohaldatav ka
, mille kohaselt kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Hageja on seisukohal, et kuigi
on grammatilise tõlgenduse kohaselt kohaldatav üksnes osanike koosoleku kokkukutsumise juhtumitele on see seaduse mõtte kohaselt analoogia korras rakendatav ka otsuste vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata. Kuna seaduse mõtteks on kaitsta kõigi osanike õigust olla osaühingu tegevusest informeeritud ning tagada võimalus osanike pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel osaleda, siis on ka koosolekut kokku kutsumata otsuste tegemise korra oluline rikkumine käsitletav osanike otsuse tühisuse alusena kas
ÜS § 87 koostoimes
§-ga 173 lg 2. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et osanike 11.02.2009.a. otsuse vastuvõtmisel on rikutud seadusega kehtestatud korda, kuid otsus ei ole tühine, siis palub Hageja tunnistada otsus kehtetuks TsÜS § 38 lg 1 ja
Kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaega (3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest) on järgitud. Sellekohane hagi on kohtule esitatud 07.05.2009.a. Hageja juhib seoses osanike otsuse tühisuse tuvastamise (alternatiivselt kehtetuks tunnistamise) nõudega tähelepanu ka asjaolule, et olukorras, kus osanike 06.08.2008.a. koosoleku otsusega kinnitati Osaühingu 2007.a. aastaaruanne ning otsustati välja maksta Osaühingu aastaaruandes kinnitatud dividendid (seega summas 5 000 000.- ) osade kaupa vastavalt Osaühingul rahaliste vahendite olemasolule, tekkis eelnimetatud otsuse vastuvõtmisega Osaühingu ja osanike vahel eraldiseisev võlaõiguslik suhe, mille alusel tekkis osanikel õigus nõuda tema osa nimiväärtuse väljamaksmist eeldusel, et Osaühingul on selleks olemas vastavad rahalised vahendid.
lg 4 kohaselt on osanikul õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Hageja on seisukohal, et tekkinud võlaõiguslikku suhet oli võimalik muuta erandlike asjaolude puudumisel üksnes Osaühingu ja kõigi osanike nõusolekul. Antud juhul erandlikud asjaolud puudusid, samuti puudus kõigi osanike nõusolek väljamakstava dividendimäära muutmiseks. Eeltoodu alusel palus hageja tunnustada OÜ Lääne Teed osanike 11.02.2009.a. otsuse Lääne Teed OÜ 2007.a. aruande kinnitamise ning dividendide määramise kohta summas 2 000 000 krooni, mis on fikseeritud Lääne Teed OÜ 11.02.2009.a. hääletusprotokollis, tühisust. Kui kohus ei rahulda tühisuse tunnustamise nõuet, palub hageja tunnistada OÜ Lääne Teed osanike 11.02.2009.a. otsuse Lääne Teed OÜ 2007.a. aruande kinnitamise ning dividendide määramise kohta summas 2 000 000 krooni, mis on fikseeritud Lääne Teed OÜ 11.02.2009.a. hääletusprotokollis, kehtetuks. Jätta menetluskulud täies ulatuses Lääne Teede OÜ kanda. 3 17.08.2011 kohtule esitatud hagi kohaselt 12.08.2011 edastas Lääne Teed OÜ juhatuse liige Märt Järvik Hagejale 11.08.2011.a. allkirjastatud Lääne Teed OÜ osanike otsuse hääletusprotokolli. Hääletusprotokolli kohaselt võeti häälteenamusega vastu otsus Lääne Teed OÜ osanike 11.02.2009.a. otsuse kinnitamise, 2007. a. majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise kohta. Hageja hääletas otsuse vastuvõtmise vastu ning esitas ka otsusele kirjaliku vastuväite. Lääne Teed OÜ juhatus on oma uue, 11.08.2011.a. koostatud hääletusprotokollis kajastatud otsuse seletuses märkinud, et selle eesmärgiks on kõrvaldada võimalik varasem koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine (mis on tegelikult otsuse tühisuse aluseks) ja tagada sellega varasema otsuse kehtivus. Eeltoodu alusel on Hageja seisukohal, et varasema otsuse, mille puhul on rikutud kokkukutsumise korda ning mis on tühine, kinnitamine (vt uue otsuse p.1.1) ei ole võimalik ja on seega seadusega vastuolus. 11.02.2009. a. vastu võetud osanike otsuse kinnitamisega soovis Osaühing sisuliselt kinnitada otsust, mis on tühine ja kehtetu algusest peale.
lg 2 näeb osaühingule ette võimaluse, mille kohaselt on võimalik osaühingu organi poolt nn puudustega otsuse kinnitamine. Nii TsÜS § 38 lg 5 kui
lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole 3 kuu jooksul esitatud hagi selle kehtetuks tunnistamiseks. Analüüsides
lg-te 1 ja 2 sisu, saab järeldada, et 3-kuuline tähtaeg kehtib ka osanikele, kes soovivad kehtetuks tunnistatavat otsust kinnitada. Antud juhul on esialgse otsuse, mis on tühine, vastu võtmisest möödunud juba 2,5 aastat. 11.08.2011 koostatud hääletusprotokollis kajastatud otsuse on osanikud võtnud vastu
Hageja leiab, et 29.07.2011.a. koostatud osanike otsuse eelnõu kui ka 11.08.2011 koostatud hääletusprotokoll sisaldab kolme eraldiseisvat küsimust, mida ei ole võimalik otsustada ühe päevakorrapunktina. Hagejale anti seega ainult üks poolt- või vastuhääl kolme erineva küsimuse kohta, mis rikub jällegi seadusest tulenevaid osanikuõigusi. Hageja on seisukohal, et 2011. aasta augustis 2007. majandusaasta aruande alusel dividendide maksmise otsustamine rikub osanike õigusi ja on vastuolus seadusega. Tulenevalt
lg-st 1 ja §-st 179 toimub dividendide jaotamine kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Seaduse kohaselt võib teha väljamakseid üksnes puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.
lg 3 kohaselt ei tohi teha osanikele väljamakseid, kui ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Praegusel hetkel, mil alates
lg 4).
lg 1 järgi tehakse osanikele väljamakseid kinnitatud majandusaasta aruannete järgi. 04.08.2008. aastal teostas Osaühing nimetatud ajal Osa omanikuks olnud Andres Kulm’ile dividendide väljamakse summas 490 000 krooni. Eeltoodust tuleneb, et osanikud olid selleks ajaks vastu võtnud otsuse dividendide väljamaksmise kohta. OÜ Lääne Teed majandusaasta aruanne oli kinnitatud 14.03.2008 . Eeltoodut arvesse võttes on Hageja seisukohal, et Osaühingu osanike 11.08.2011.a. hääletusprotokollis kajastuv eelnevat otsust kinnitav otsus on tühine vastavalt
Tühisus seisneb eelkõige otsuse vastuvõtmise korra olulises rikkumises
ja 1712 lg 1 mõttes, samuti asjaolus, et tühise otsuse kinnitamine ei ole lubatud (vastuolu heade kommetega). Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 11.08.2011.a. koostatud hääletusprotokollis kajastuv otsus ei ole tühine, palub Hageja tunnistada selle otsuse kehtetuks vastavalt
Seadusega vastuolu seisneb lähtuvalt
§-st 157 ja §-st 179 eelkõige vastuolus kehtiva korraga dividendide jaotamise otsustamises ning dividendide väljamaksmise kohustuse lubamatus ühepoolses muutmises, samuti tühise otsuse kinnitamise keelu rikkumises. Kohtuistungil jäi hageja esitatud seisukohtade juurde ja palus mõlemad hagiavaldused rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas tõendina osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping /tl 94—69/, osaühingu osa müügileping ja asjaõigusleping /tk 97-100/, Harju Maakohtu kohtumäärus /tk 101/, majandusaasta aruanne /tl 102—113/, lääne Teed OÜ korralise koosoleku protokoll / tl 114/, osanike otsuse eelnõu /tl 115 pöördel/, 11.02.2009 hääletusprotokoll /tl 129/, laekumiste teatis /tl 168/, osanike otsuse eelnõu II kd tl 10-11/, Lääne teed OÜ osanike otsuse hääletusprotokoll /II kd tl 14—15/, A. Kulm kiri Lääne Teed OÜ-le /II kd tl 107/. Kostja kirjalikud vastuväited ja kostja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagiavaldusi ei tunnista. 24.07.2009 esitatud vastuses on kostja seisukohal, et hagis on korduvalt rõhutatud, et väidetavalt
§-st 179 mõttest ei tulene, et majandusaasta aruande kinnitamist saab otsustada ainult osanike koosolekul.
lg 1 sätestab selgesõnaliselt osanikele õiguse teha otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata. Lisaks sellele oli ja on hagejal õigus igal ajal nõuda osanike koosoleku kokkukutsumist või kutsuda see kokku ise
Seda õigust hageja ei ole soovinud kasutada. Kostja märgib, et alates 01.01.2011. a. jõustus
lg 2 muudatus, millega asendati varasem kirjaliku vormi nõue kirjalikult taasesitatava vormiga ja mis läheb kokku ka tegeliku varasema praktikaga. Sellest asjaolust ilmneb, et seadusandja tahe on olnud leevendada osanike otsuse tegemisel ilma koosolekuta eelnõude esitamise vorminõudeid, et võimaldada osanikel osaleda otsuste tegemisel ka juhul, kui nad ei asu tavakirjade jaoks määratud aadressil. Seetõttu tuleb Otsuse 1 puhul asuda seisukohale, et eelnõu ja osanike seisukohtade puhul kirjaliku vormi järgimata jätmine ei ole otsuse tegemise korra oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Nii Otsuse 1 kui Otsuse 2 puhul on osanikud selgelt väljendanud oma tahet kinnitada kostja 2007. a. majandusaasta aruanne ja jaotada kasumit 2 000 000 krooni ulatuses. Kasum määratud ulatuses on jaotatud. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega selle kohta, nagu oleks Otsus 2 tühine seetõttu, et sellega kinnitati üle väidetavalt tühine Otsus 1 ja seda hiljem, kui 3 kuud alates Otsuse 1 vastuvõtmisest. Esiteks saab TsÜS § 38 lg 2 kohaselt Otsuse 1 tühisusele tugineda alles peale seda, kui kohus on selle tühisuse tuvastanud. Ainuüksi seetõttu ei saa Otsus 2 osas, millega osanikud kinnitasid üle Otsuse 1, olla seadusega vastuolus ega sellest tulenevalt ise tühine. Teiseks ei ole õige hageja käsitlus selle kohta, nagu oleks osanikel võimalik Otsust 1 kinnitada üksnes
lõikes 1 sätestatud 3-kuulise tähtaja jooksul.
ÜS § 38 lg 5 sätestavad üksnes osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaja (3 kuud nii osanike nn algse kui uue (kinnitava) otsuse vastuvõtmisest). Kolmandaks tuleb arvestada, et hageja on vaidlustanud Otsuse 1 kehtivuse vormistuslike, mitte sisuliste puuduste tõttu.
§-s 178 lõikes 2 sätestatud osanike otsuse üle kinnitamise võimaluse loomise eesmärgiks ongi anda osanikele võimalus vormiveast tuleneva otsuse võimaliku kehtetuse aluse kõrvaldamiseks, mida kostja osanikud Otsuse 2 p. 1.1 näol tegidki (vt ka Otsuse 2 eelnõule lisatud selgitusi). Vastasel juhul oleks võimalik vaidlustada osanike otsuse kehtivus 3-kuulise tähtaja viimasel päeval, mil osanikel polekski võimalik
ÜS § 38 lõikes 5 sätestatud õigust kasutada. Hageja käsitlus dividendide väljamaksmise osas tekkinud ühepoolse eraldiseisva õigussuhte tekkimise kohta põhineb hageja poolt esitatud kostja osanike 06.05.
Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701
Kuna eelnõud ei ole kirjalikult esitatud, siis on hageja väidetel rikutud oluliselt otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Kostja leiab, et hoolimata
lg 2 sätestatud nõudest, mida kostja ei ole järginud, ei ole tegemist olulise rikkumisega osanike koosoleku kokkukutsumisel, pealegi tagab kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm osanike parema kaitse.
lg 2 ei sätesta vastamise tähtaega, seega ei saa olla kostja poolt osanikele antud vastamistähtaeg liiga lühike. 8 Veebruaris 2009 kehtinud
lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Õiguse üldpõhimõttest - kohaldamisele kuulub toimingu tegemisel kehtinud seadus, lähtuvalt, tuleb kohaldada 2009 kehtinud
Juhatusel tuli saata otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et otsuse eelnõu kirjalikult osanikele saadetud ei ole. Hageja ei pidanudki teadma ega eeldama, et talle saadetakse osanike otsuse eelnõu e-kirjaga hageja seadusliku esindaja puhkusel viibimise ajal. Hagejal oli õigus eeldada, et otsuse eelnõu saadetakse kirjalikult vastavalt
Kuna seda korda järgitud ei ole, siis ei oma tähtasust kostja väited selles, et
Kirjalik vorm pidi seaduse mõtte kohaselt tagama selle, et osanik saab kätte otsuse eelnõu. TsÜS § 38 lg 2 sätetel juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
lg 1 järgi osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Kohtu hinnangul on eriti oluline järgida
lg 2 sätestatut juhul, kui otsuseid võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata.
1 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus on tuvastanud, et otsuse eelnõud kirjalikult saadetud ei ole ja otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kohus nõustub hagejaga
Olukorras, kus otsust soovitakse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, peab olema tagatud, et otsuse eelnõu on osanikele kirjalikult esitatud. Vastasel juhul ei ole tagatud osaniku võimalus osaleda osanike pädevusse kuuluvate otsustuste vastuvõtmisel. Kohus leiab, et kostja, jättes osanikele saatmata otsuse eelnõu kirjalikult, rikkus hageja õigust osaleda osanike pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel. 11.02.2009 kostja osanike otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud seaduse nõudeid (
Kui organi otsuse vastuvõtmisel ei ole järgitud seadusega ettenähtud vorminõudeid, siis tuleneb organi otsuse tühisus üldnormina TsÜS § lg lg-st 1, mille kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel tunnustab kohus Lääne Teed OÜ 11.02.2009 osanike otsuse tühisust, millega kinnitati Lääne Teed OÜ 2007. a. aruanne määrates dividendideks 2 000 000 krooni. TsÜS § 38 lg 8 järgi organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. TsMS § 442 lg 8 sätetel alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. III. Hageja palub tuvastada, et Lääne Teed OÜ 11.08.2011 koostatud hääletusprotokollis fikseeritud otsuse tühisus. Alternatiivselt palub hageja tunnistada nimetatud otsus kehtetuks. 9 Hageja on seisukohal, et tühist otsust ei ole võimalik kinnitada. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 11.02.2009 kostja osanike otsus on tühine. Kohus nõustub hagejaga, et tühist otsust ei ole võimalik kinnitada, sest see on vastuolus heade kommetega.
lg 1 järgi osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et osanike otsust saab kinnitada üksnes 3 kuulise tähtaja jooksul tulenevalt
ÜS § 38 lg 5. TsÜS § 38 lg-s 5 sisalduva sätte eesmärgiks on, et juriidiline isik saab ise võimaluse otsuses olev puudus kõrvaldada ning ennetada selle kehtetuks tunnistamine. Otsuse kinnitamine 2,5 aastat hiljem ei vasta seaduse (TsÜS § 38 lg 5) mõttele. Kohus on seisukohal, et otsust on võimalik kinnitada eelkõige siis, kui on tegemist menetlusliku või vormilise veaga. Kohus nõustub hagejaga selles, et kinnitada on võimalik üksnes samasisulist otsust. Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-145-08 punktis 12 on osundanud nimetatud põhimõttele. Esialgses 11.02.2009 otsusega kinnitati 2007 aasta aruanne ja määrati dividendideks 2 000 000 krooni. Kõik see sisaldus otsuse ühes punktis. 11.08.2011 otsusega kinnitati üle osanike 11.02.2009 otsus, kinnitati 2007 aasta majandusaasta aruanne ning lisaks dividendide maksmisele summas 2 000 000 krooni määrati veel eraldiste mittetegemist reservkapitali ja seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse. Samuti otsustati jaotamata kasumi jääk jätta majandustegevuse ja investeeringute katteks. 11.02.2009 kehtinud
lõikes nimetatud andmed. Kasumi jaotamise otsusele kohaldatakse vastavalt §-s 335 sätestatut. Kostja on 11.08.2011 otsusega hakanud kõrvaldama sisulisi puudusi 11.02.2009 osanike otsuses, mida ei ole aga võimalik teha kinnitava otsusega. Kinnitav ja kinnitatav otsus peavad olema samasisulised. Kohus nõustub hageja selles, et 2011 aastal on võimalik otsustada dividendide maksmine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.