Obsah (7)

§ 176§ 179§ 183§ 97§ 100§ 99§ 101

2-11-53681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 02.jaanuar 2012.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja numbe

§ 176

lg 1 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või 2 2-11-53681 linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Vastavalt

§ 179

lg1 on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

§ 183kohaselt nõuab eestkostja sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded.

Seega täidab Jõgeva vallavalitus elatise nõudes lapse nimel hagi esitades oma eestkostja kohustusi. Vastavalt

§ 97

p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.

1. a määrusega nr 90 oli alates 01.07.
2. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määrusega nr 169 kehtestati aga alates 01.01.2012.a uus töötasu alammäär, milleks on 290 euro kuus. Seega on alates 01.01.2012.a elatise alammääraks 145 eurot kuus. Eestkosteasutus nõuab lapsele elatist poole seadusega ettenähtud alamäära ulatuses, s.o summas 69,51 eurot. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Kostja ei ole elatise nõudele nimetatud suuruses vastuväiteid esitanud. Kohus leiab aga lähtudes

§ 101

lg 1 ja 2, et alates 01.01.2012 tuleks lähtudes hageja esindaja põhjendustest elatisena välja mõista 72.50 eurot, mis on pool elatise minimaalmäärast. Kohus jätab aga rahuldamata hageja nõude elatise välja mõistmiseks Jõgeva vallavalituse kasuks, kuna elatist saama õigustatud isikuks on MxxxxxTxxxxxxx mitte aga tema eestkostja ülesandeid täitma õigustatud kohaliku omavalituse asutus. Eestkosteasutusel on õigus ja kohustus korraldada elatise tasumise täitmine lapsele parimal viisil -avades talle eraldi arve, kasutades selleks valla arvet (viimasel juhul tuleb aga juhinduda

183 lg 3). Kohus mõistab Mxxxxx Txxxxxxxxxx elatise välja alates otsuse tegemisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole kohtule enda menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3) Maimu Laumets Kohtunik 3