2-11-48577/3

2-11-48577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-48577 Tsiviilasi Kxxxxxx Lxxxx hagi Mxxxxx Lxxxx vastu elatise nõudes Hagihind 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxxx xxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx Hageja seaduslik esindaja: Txxxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; Kostja: Mxxxxx Lxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult Menetluse liik RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista MxxxxxxLxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) tütar Kxxxxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot alates 12.10.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Välja mõista Mxxxxx Lxxxxxx Kxxxxxx Lxxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.09.
5. a kuni 11.10.2011.a eest elatis kokku summas 148,83 eurot.
6. Mxxxxx Lxxxxx tuleb elatis tasuda Axxxxxxxxx Kxxxxxxxx arveldusarvele nr 221050973924 (Swedbank). Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 1 2-11-48577 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik Txxxxxx Kxxxxxxxxenda alaealise lapse Kxxxxxx Lxxxx esindajana esitas 12.10.
7. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Lxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Kxxxxxx Lxxx sündinud xxxxxxxxxx. a. Mxxxxx Lxxx on Kxxxxxx Lxxxx isa. Laps elab ema Txxxxxx Kxxxxxxxx juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja last ei toeta. Lapse igakuiste vajadusteks on 600 eurot kuus. Txxxxxx Kxxxxxxx ei ole võimeline üksi kõiki kulutusi katma. Ta palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis seadusega ettenähtud miinimumsummas alates 01.09.
8. a. Kohus võttis hagi 13.10.
9. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati 16.11.
10. a kostja elukoha aadressil kätte kostja emale MxxxxxLxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 16.11.
11. a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajal hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et TxxxxxxxKxxxxxxxxx ja kostja Mxxxxx Lxxxxx on ühine alaealine laps Kxxxxxx Lxxx, sündinudxxxxxxxxxxx. a. Laps elab ema Txxxxxx Kxxxxxxxx juures ja tema ülalpidamisel. Mxxxxx Lxxxxlapsele elatist ei maksa. Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2 2-11-48577 PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.
12. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Hageja esindaja nõuab lapsele elatist seadusega ettenähtud alamäära ulatuses. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Antud juhul ei ole teada asjaolusid, mis võiks PkS § 102 lg 2 järgi olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 12.10.
13. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja esindaja taotles kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt 41 päeva eest alates
14. septembrist
15. a. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta sel perioodil maksis lapsele elatist. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse kasuks välja elatise perioodi
16. septembrist 2011 kuni
17. oktoober
18. a eest. Elatis selle perioodi eest kokku on seaduses ettenähtud alammääras 148,83 eurot. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p
19. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg 1: lapse kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja esindaja taotlusel Axxxxxxxxx Kxxxxxxxx pangakontole. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega menetluskulude hüvitamise taotlust. Seega ei määra kohus kostja hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks käesoleva otsusega. Maimu Laumets Kohtunik 3