Obsah (4)

§ 217§ 218§ 115§ 127

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-8002 Otsuse kuupäev 14.detsember 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi MO ja HO hagi ML vastu kahju hüvitam

§ 217lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Müüdud asi ei vasta muu hulgas

§ 217lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

Lepingu punktis 1.11.10 kinnitab ML, et lepingu ese 1 on ühendatud ning liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, maagaasitorustik, andmeside. Lepingu sõlmimise järgselt said hagejad teada, et tegelikult liitumislepinguid veevarustusekanalisatsiooni ega gaasitrasside kasutamiseks sõlmitud ei ole.

1. Kuigi kostja väitis kohtuistungil, et kogu dokumentatsioon oli lepingu sõlmimisel notari juures üle antud, ei ole asja arutamisel leidnud tõendamist ülal nimetatud liitumisdokumentatsiooni üleandmine hagejatele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalused trassid olid lõplikult välja ehitamata, mistõttu ei olnud võimalik ka õiguspäraselt enne trasside väljaehitamist nendega liituda. Rae Vallavalitsus kinnitab oma kirjas hagejate esindajale, et vallal puuduvad andmed enne 27.03.2006 Harju maakonnas, XXX kinnistu osas sõlmitud ML ja L OÜ vahelisest lepingust, mis käsitleb liitumist vee- ja kanalisatsioonitrassidega. L OÜ-l olid enne 27.03.2006 rajatud ehitusloata kuid detailplaneeringus ettenähtud kinnistutele vee- ja kanalisatsioonitrassid ning vastavat joogivee- ja kanalisatsiooniteenust reaalselt ka osutati. Kuid detailplaneeringu kohast puurkaevu ei ehitatud lõpuni ja tegelik veevarustus toimus vanast amortiseerunud puurkaevust (t. II lk 35-39). 3
2. Samuti puuduvad andmed OÜ L ja ML vahel liitumislepingute sõlmimise kohta OÜ L (pankrotis) pankrotihalduril (t. II lk 42). Vastavalt

§ 218

lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Antud juhul oli lepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele enne asja üleandmist ostjatele.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 9. Kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui poolte vahel sõlmitud lepingu ese oleks vastanud lepingutingimustele, ei oleks tulnud hagejatel teha täiendavaid kulutusi liitumiseks vee-, kanalisatsiooni- ja maagaasitrassiga. Tegemist on otsese varalise kahju hüvitamise nõudega ning nõude sisuks on hagejate poolt kantavad kulutused lepingueseme viimiseks seisukorda, milles pooled olid müügilepingus kokku leppinud. 10.

§ 127

lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 10.09.2003 oli HKOÜ, Ü AS-i ja ML vahel sõlmitud kinnistu müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistu liisinguleping, milles ei ole viidatud asjaolule, et lepinguese on tehnovõrkudega ühendatud ja nendega liitunud. Seega pidi kostja olema teadlik tehnovõrkudega liitumise probleemidest ning müügilepingu sõlmimisel hagejatega pidi ta ette nägema kahju tekkimise võimaluse, mis seisnes tehnovõrkudega liitumiseks hagejatel täiendavate kulutuste tegemises. Kohus leiab, et hagejatel tekkinud kahju suurus 133 151,10 krooni on põhjendatud ja tõendatud. Tehnovõrkude väljaehitamiseks on loodud MTÜ XXX . 11.4.2008 selgitas MTÜ juhatus, milleks kasutatakse sisseastumismaksu 70 000 krooni. Nimetatud summast finantseeritakse üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskavas kokkulepitud investeeringuid (sh. trasside, puurkaevu ja teede ehituse lõpuleviimine (t. I lk 37-38).

1. Kuna õiguslikult puudus XXX elamul ühendus tehnovõrkudega, siis mitteühinemise korral puuduks hagejatel võimalus kasutada MTÜ XXX omandis olevaid vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitrasse. See aga oleks tinginud hagejatel teiste võimaluste otsimise vee ja kanalisatsiooni kasutamiseks, mis aga ei pruugi olla vähem kulukamad. Kuna hagejatel puudus võimalus tasuda MTÜ-le XXX poolt nõutav summa, olid hagejad sunnitud võtma puuduoleva summa 55 000 krooni suuruses laenu SEB Pangast. 4
2. Hagejatel tekkinud kahju suurus on tõendatud maksekorraldustega (t. I lk 45) ja laenulepinguga (t. I lk 46-51) summas 70 000 + 55 000 krooni ning laenu saamiseks sõlmitud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepinguga, mille kuluks oli 1 102,10 krooni (t. I lk 52-60). Selleks, et üldse pangast laenu saada oli eelnevalt teostada XXX elamu väärtuse kindlaks tegemiseks eksperthinnang, mille maksumus oli 3 009 krooni (t. I lk 87). Samuti tuli teha uus eksperthinnang hageja II vanemate korteriomandile, mille maksumus oli kokku 3 540 krooni (t. I lk 88-91). Pangalaenulepingu sõlmimise kulu (lepingutasu) oli 32 eurot, ehk 500 krooni. Kokku moodustab hagejatel müügilepingu rikkumisega tekkinud kahju 133 151,10 krooni ehk 8 509,91 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 5