) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata 2 raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. MOÜ-l on kohustusi ligikaudu 75 700 euro ulatuses, vara vaid ligikaudu 700 euro väärtuses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatus oleks pidanud hiljemalt 2009 jooksul kasutusele võtma ÄS §-s 176 toodud meetmed, sealhulgas pankrotiavalduse esitamine. Majandusnäitajate järgi on võlgnik pidevalt olnud makseraskustes, kuid püsiv maksejõuetus kujunes välja 2011 jooksul, seoses suurima kliendi kaotusega. Samas oli võlgniku äriplaan algusest peale ülesehitatud pigem nõrgalt, sest toetuti ainult ühe suure kliendi olemasolule. Kohus asub seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Raske juhtimisvea toimepanemist või kuriteo tunnustega tegu ei ole tuvastatud.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.12.2011 määrusega tegi kohus MOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda MOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. MOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna MOÜ-l ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning MOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada MOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu
Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele IV (isikukood XXX).
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete 3 täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 61 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1 280 eurot, millele lisandub käibemaks 256 eurot, kogusummas 1 536 eurot ja kulutuste hüvitis 61 eurot tuleb välja mõista võlgnik MOÜ-lt olemasoleva vara arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX) kasuks. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.