← Eesti

3-10-2088/45

Obsah (5)§ 40§ 98§ 31§ 114§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-208

) § 40 lg-st 1 kasutada kolmanda isiku vastutust, tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist. Seejuures on oluline mitte vastutusotsuse vormistamise, vaid kättetoimetamise aeg. Haldusakti kättetoimetamine ja teatavaks tegemine adressaadile on haldusakti kehtivuse ja jõustumise eelduseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1). Maksuhalduri poolt koostatav vastutusotsus peab olema kehtiv enne äriühingu kustutamist registrist. Piisavaks ei saa pidada mittekehtiva akti vormistamist, sest selline akt ei oma ühegi isiku jaoks õiguslikku tähendust. Vastutusotsus toimetati kaebajale kätte alles 10.03.2010, so pärast OÜ Arranta registrist kustutamist. Eelnevalt ei ole haldusakti kaebajale kätte toimetatud (nt Ametlike Teadaannete kaudu). PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-75-09 sedastanud, et

§ 40

lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse rakendamiseks tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsus teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu äriregistrist kustutamist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Kaebaja on meelevaldselt samastanud vastutusotsuse tegemise selle teatavaks tegemisega. Tegemist on üksteisele järgnevate etappidega. Haldusakt tuleb lugeda tehtuks, kui haldusorgan on alustanud selle kättetoimetamist adressaadile ehk suunanud haldusakti haldusorganist välja. Sarnaselt sätestab

§ 98

lg 4, et maksuotsus on tehtud aegumistähtaja piires, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Haldusakti teatavaks tegemise all peetakse silmas haldusakti kättetoimetamist isiklikult allkirja vastu, posti teel, elektrooniliselt või perioodilise väljaande kaudu. Maksuhaldur koostas vastutusotsuse 28.08.2009 ja see anti samal päeval üle postiteenuse osutajale. Sel hetkel oli OÜ Arranta äriregistri järgi õigusvõimeline isik. Vastutusotsus jääb adressaadi suhtes kehtima, kui haldusakti kättetoimetamist on alustatud enne äriühingu õigusvõime lõppemist, olenemata sellest, kas vastutusotsus jõuab reaalselt adressaadini ajal, mil äriühing veel eksisteerib või on lakanud eksisteerimast. Haldusakti tegemist ei ole võimalik samastada selle teatavaks tegemisega adressaadile. Pole välistatud, et isik hoiab sihilikult kõrvale talle adresseeritud haldusakti vastuvõtmisest. Pahatahtlik venitamistaktika ei saa kaasa tuua maksuvõla tasumisest pääsemist. Võib esineda ka muid haldusakti teatavaks tegemist edasilükkavaid põhjuseid, mistõttu on vastutusotsuse aluseks oleva maksuvõla lõppemise kontekstis omistatud õiguslik kaal just haldusakti tegemisele, mitte teatavaks tegemisele. Riigikohus on kasutanud otsuses nr 3-3-175-09 teadlikult väljendit „vastutusotsuse tegemine“, mitte „vastutusotsuse teatavaks tegemine“. Kui Riigikohus jagaks kaebaja arvamust, et maksukohustuse lõppemise vältimiseks

§ 31

lg 3 p 6 tõttu tuleb vastutusotsus isikule kätte toimetada enne juriidilise isiku registrist kustutamist, oleks ta seda sõnaselgelt väljendanud. Tallinna Halduskohus jättis 27.04.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus selgitas 04.12.2009 otsuses nr 3-3-1-75-09 järgmist: „Kolleegium on seisukohal, et juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks

§ 31

lg 3 p-s 6 nimetatud „muudel seadusega sätestatud juhtudel“ aset leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemist. Juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste täitmise tagamiseks eraõiguse sätete alusel antud mitteaktsessoorsed tagatised (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-178-00 ja 3-2-1-119-04), kuid

§ 40

alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne ning lõpeb koos äriühingu õigusvõime lõppemisega. Kui maksuhaldur soovib rakendada

§ 40

lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes keh2

(4)3-10-2088 tima. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele ja sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kolleegiumi seisukohta kinnitab ka

§ 114

lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt riiklike maksude maksuhaldur kannab maha juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Seda sätet tuleb mõista selliselt, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule tehtud

§ 96

alusel vastutusotsust, siis on maksukohustuse täitmine võimatu ja maksuvõlg tuleb tunnistada lootusetuks ja maha kanda. /…/ Kuna OÜ Tritop Invest kustutati äriregistrist ja ta kaotas oma õigusvõime

  1. märtsil 2007, aga vaidlustatud vastutusotsus tehti
  2. juunil 2008, siis on vastutusotsus õigusvastane juba seetõttu, et vastutusotsuse tegemise ajal puudus alus – OÜ Tritop Invest kehtiv maksuvõlg – vastutusotsuse tegemiseks.“ Riigikohtu otsus nr 3-3-1-75-09 räägib vastutusotsuse tegemise, mitte adressaadile kättetoimetamise ajast. Erinevalt viidatud haldusasjast tegi maksuhaldur käesoleval juhul vastutusotsuse ja andis selle üle postiasutusele enne äriühingu äriregistrist kustutamist ja õigusvõime kaotamist, kuigi kaebaja sai otsuse kätte pärast äriühingu äriregistrist kustutamist. Sama põhimõte, mis kehtib

§ 98

lg-st 4 tulenevalt aegumise puhul, kehtib ka vastutusotsusele juriidilise isiku registrist kustutamise ja õigusvõime lõppemise korral. Maksukohustus jääb vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima ka olukorras, kus haldusakti kättetoimetamist on alustatud enne äriühingu õigusvõime lõppemist ning olenemata sellest, kas vastutusotsus jõuab reaalselt adressaadini ajal, mil äriühing veel eksisteerib või mitte. Maksuhaldur on käitunud kaebaja suhtes korrektselt ja on küsinud enne vastutusotsuse tegemist ka selle adressaadilt arvamust haldusakti projekti kohta. Sellekohane teatis saadeti kaebaja eposti aadressile. Isik peab ise hoolitsema selle eest, et kõik tema kontaktandmed oleksid õiged ja menetlusdokumendid oleksid temale kättesaadavad. Isik peab teavitama maksuhaldurit kontaktandmete muutumisest. Kaebaja ei ole antud juhul täitnud sellekohast hoolsuskohustust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES S. L palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada, jäädes kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja viide

§ 98

lg-le 4 on asjakohatu, sest maksuõiguses ei saa kohaldada analoogiat maksumaksja kahjuks.

§ 98lg 4 teine lause on ka erandlik ja puudutab aegumise kohaldamist.

Muudel juhtudel peab maksuhaldur haldusaktid kätte toimetama üldreeglite järgi ning sellest sõltub ka aktide kehtivus. Ebaõiged on halduskohtu etteheited kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisele. Maksuhaldur on kohustatud kontrollima ja tagama, et haldusakt toimetatakse isikule kätte ja kui see ei õnnestu, siis saanuks haldusakti kätte toimetada Ametlike Teadaannete kaudu. Seda ei tehtud. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kuigi HMS § 61 lg 1 järgi kehtib koormav haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, ei tähenda see seda, et enne haldusakti ei eksisteerikski. Kätte on võimalik toimetada üksnes haldusorgani poolt varasemalt koostatud haldusakti. See tähendab, et haldusakt on tehtud, kui haldusakt on vormistatud, puuduvad tühisuse alused ja haldusorgan on alustanud haldusakti kättetoimetamist. Ekslik on kaebaja lähenemine, et maksuõiguses pole maksumaksja kahjuks analoogia kohaldamine võimalik. Normianaloogiat on võimalik kasutada, kui konkreetne õigusküsimus on seaduses reguleerimata, kuid esineb sarnase rakendamisobjektiga õigusnorm. Kuivõrd aegumine on üks maksuseadusest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste lõppemise alustest, siis on normianaloogia asjakohane. 3

(4)3-10-2088 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes tehtud vastutusotsuse põhjusel, et see on tehtud talle teatavaks pärast OÜ Arranta, kelle maksuvõlaga on tegemist, äriregistrist kustutamist. Kaebaja leiab, et kuivõrd äriühingu äriregistrist kustutamisega lõpeb äriühingu õigusvõime, lõppes sellega seoses ka tema maksuvõlg ning vastutusotsuse kaebajale teatavaks tegemise ajal ei olnud enam olemas maksuvõlga, mida saanuks kaebajalt sisse nõuda. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastutusotsust sisulistel põhjendustel, seetõttu ringkonnakohus vastutusotsuse sisulist õiguspärasust ei kontrolli. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et vaidlusalune vastutusotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Riigikohtu 31.10.2005 otsusest nr 3-3-1-41-05 ja 04.12.2009 otsusest nr 3-3-1-75-09 nähtuvalt saab vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks olla kehtiv maksuvõlg. Toodud sättest ja Riigikohtu lahenditest nähtuvalt on haldusakti õiguspärasuse eelduseks selle kooskõla õiguse ja faktilise olukorraga haldusakti andmise hetkel. Hiljem muutunud õiguslike ja faktiliste asjaolude muutumine ei muuda varem antud haldusakti õigusvastaseks, kuigi annab haldusorganile teatud juhtudel õiguse haldusakt kehtetuks tunnistada. Ka käesoleval juhul oli vastutusotsus selle tegemise hetkel õigusega kooskõlas, sest sel ajal oli OÜ Arranta äriregistri andmete järgi õigusvõimeline juriidiline isik ja tema maksukohustus oli kehtiv. Kuna maksuhaldur tegi tema maksuvõla suhtes kaebajale vastutusotsuse enne äriühingu õigusvõime lõppemist, siis kandus äriühingu maksukohustus kaebajale üle enne selle maksukohustuse lõppemist ja jäi seetõttu äriühingu õigusvõime lõppemisel alles. Vastutusotsuse teatavaks tegemisest kaebajale tõi see kaasa õiguslikud tagajärjed tema jaoks (hakkas kulgema maksuvõla tasumise tähtaeg), kuid ei muutnud tagantjärgi haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Kuna olukorras, kus haldusaktil on mitu adressaati, võib see kehtima hakata igaühe suhtes erineval ajal, on ebaõige kaebaja arusaam, et haldusakti andmisest ei saa rääkida enne haldusakti adressaadile teatavaks tegemist ja kehtima hakkamist.

§ 96

lg 6 kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Käesoleval juhul ei eksisteerinud vastutusotsuse tegemise ajal ühtki nimetatud alustest, seega oli vastutusotsuse tegemine põhjendatud.

eristab samuti maksuotsuse tegemist teatavakstegemisest (

§ 96lg 5, § 98 lg 4).

Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kuna vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1). Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.