) § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1, § 113 lg 1.
lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on
3
lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtule on tõendina esitatud koopia 03.11.2010.a maksekorraldusest nr 20270 (tl 35). Kostjale ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluse käigus menetlusdokumentide kättetoimetamine. Hageja palub kohtul välja mõista tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot.
lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule nähtuvalt on kahju tekkinud lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel, mille eest kostja vastutab. Kahju on hagejale tekkinud summas 47,93 eurot, esineb põhjuslik seos kahju tekitava teo ja tagajärje vahel. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas102,25 eurot. Hele Ilisson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.