Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.detsember 2011.a Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-45645 K.K hagi J.K vastu elatise nõudes

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased.

§ 97

p 2 kohaselt ülalpidamist on muuhulgas õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis. Tõendatud on, et K.K on sündinud xx.xx.xxxx.a J.K (isa) ja Õ.K (ema) lapsena (tl 5). Tõendatud on, et hageja õpib KK 12.klassis (tl 6). Seega on hageja kostja täisealine laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg 3 p 5 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on hageja isik, kes on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Tsiviilasi nr 2-22-45645 2. Hagi asjaolude kohaselt peab hagejat üleval ema. Kostja elab eraldi ning oma ülalpidamiskohustust ei täida. Seda eriti viimased kaks aastat. Kostja hagi asjaolusid vaidlustanud ei ole. Kostja poolt vaidlustamata asjaolud loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt omaksvõetuks. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole täitnud oma täisealisena keskhariduse omandamist jätkava tütre Kadri ülalpidamiskohustust. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostjalt ülalpidamise saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 kohaselt on alates 01.01.2011.a töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 278.02 eurot kuus. Seega – alates 01.01.2011.a on igakuine minimaalne elatusraha ühele lapsele 139.01 eurot kuus. Lõplikus vähendatud nõudes nõuabki hageja kostjalt igakuist elatusraha üksnes seaduses sätestatud minimaalmääras. Hageja soov saada kostjalt sellises ulatuses ülalpidamist on igati seaduslik ja põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt elatise saamiseks seaduses sätestatud minimaalmäära ulatuses. 4.

§ 108

mõtte kohaselt võib õigustatud isik nõuda muuhulgas ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates xx.xx.xxxx.a, st ajast mil hageja sai täisealiseks. Kohus on otsuse punktis 2 tuvastanud, et kostja ei ole hagejat ülal pidanud ja seda isegi pikema aja vältel, kui alates xx.xx.xxxxa. Seega on hageja soov saada kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates xx.xx.xxxx.a igati põhjendatud ja seaduslik ning tuleb rahuldada.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses muuhulgas kindlaks määrata ka otsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja. Hageja taotles, et kohus määraks otsuses kindlaks kuupäeva, millal kostja peab igakuuliselt elatise maksma ning millisele arvele. Hageja taotlus on seaduslik. Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab otsuses kindlaks nii igakuise elatise maksmise korra kui tähtpäeva.
2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sirje Lahesoo Kohtunik 2