lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Nimetatud sätte alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab kohus menetluse lõpetamise määruses hagist loobumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja teatas kohtule, et ta ei taotle kostjalt menetluskulude hüvitamist, kuna kostja on tema menetluskulud juba ära tasunud. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks käesoleva määrusega. Hageja on tasunud hagi esitamisel 2.09.2011. a riigilõivu 319,55 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega riigilõivu tagastamiseks pooles osas tuleb hagejal esitada kohtule vastav taotlus.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.