) § 444 lg-e 2 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et nad loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Viidatud sätte lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. 2
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine protokollitakse. Kohus leiab, et hagi kuulub
lg 1 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, laenu tagastamise graafikust, lepingutel sooritatud andmetest ja operatsioonidest ning lepingu ülesütlemise kirja. VÕS §-de 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Nimetatud asjaoludel kuulub hagi
Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 3 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kuulub hageja esitatud taotlus rahuldamisele. Kostja on taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist.
lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja tähtaja. Kostja selgitas kohtuistungil, et suudab kohustuse täita osamaksetena so 30 eurot ühes kuus. Hageja kostja poolt esitatud taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on menetluskuluna kandnud vastavalt hagihinnale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 239,66 eurot.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut, määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja poolt tasutud riigilõivust pool tuleb hagejale tagastada
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Heiki Kolk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.